kullema`kulle|ma, kulle|ldaSaa(-ama) TrvT, -m(e), -ldeHlsHelSan, -deKrk; `kullõm(m)a, kullõldaʔV, -õSanKrl 1.a.kuulama, kuulates jälgima; ära kuulama; kuulatama temäl om iki si̬i̬ mu̬u̬d usse taga kullelda; Mari `kulles õpetaja kõnet nõnda, et suu oli `valla jäänuTrv; Ot‿ma `kulle, mis ääl si̬i̬ om; nevä kullesive miut ike õige ilusti äräHls; kullege, mis teil ütelts; siul kohuss kullede, miul `õiguss ütelte Krk; ku tõise kõnelive, ma kullesi esi päältKrk; Nu̬u̬r piät iks `kulleme ka mis vanembekõneleseHel; `tohter pańd toru `rinna päle ja kullel süät; miä jäi `õkvakikin kõrvun `kullema, et meh‿nä kõnelivaPuh; Jänes om nii maja lähikeste tullu, sü̬ü̬b orast, siss jälle kulleb; ma‿i tohi kõnelda, nemä‿m `kange `kullema; tol om kuju konn kurgun, `kulle kudass köriseb; ai igävetse pikä joru - - es `jõvva enämb äräkulleldaNõo; panõ kõrva mano, `kullõ kas iks tikutassVõn; ei saa no˽kõnõldõ midägi, ta `kullõss ussõ takanSan; Kõrdsin kõnõldas a kerikun kullõldasKrl; ma˽käve vi̬i̬ĺ õdagu `kulleman, sumisi nii lõbusadõ (mesilased) Har; timä jumalat`väega˽pilgaśs, `õkva häbü oĺl kullõldaʔRõu; kullõldõh lät́s iks inämb`aigu ku kirotõhVas; sis sulanõ - - oĺl kullõlnu, ku lehmä˽kõnõliva ja hobõsõʔSe; kavalust kullemamagajat teeseldes pealt kuulama ta `kulless kavalust, tege ennästmaganussKrk; `kullep kavalust, saap teedä mes tõese temäst kõnelevaPuh; mia `mõtli et ta makap, aga `ta‿llivenekoolussin, kullõl kavalustNõo; Ku tõńõ taht kavalust kullõldaʔ, sõ̭ss teǵe et tiä maka, kae sõ̭ss tõsõei variʔ, kõ̭nõlasõ˽kõ̭iḱ ilustõ `välläUrvb.fig(vaikides) konutama, vahtima Kui ei taha et tedä kästäs, siss kullep vakka nigu koolu; ei saa tulla oma `lu̬u̬me ka `kaema, oma looma `kulleva laadanNõo; Mis sa tan vi̬i̬l `kullõt, ku tõsõʔ jo ärʔ lätsiʔRõu 2. a.küsima, järele pärima, teateid nõutama ma lää `küllä `kullem, kudass si̬i̬ asi periss olliKrk; tei `asja, `tulli miu `poole `uudist `kullema; mia tulli`kullema, et kudass me õge sugulase oleme; ma pia toda `asja`perrä `kullemaNõo; vaja kerikullõ`kullõmõ mindäʔ, mis opetaja `ütless Krl; ma˽lähä `kullõ `perrä mis tu̬u̬ küpär massHar; üle kullemaküsitlema, usutlema [kohtus] kulletse üle, kudas om `kuŕja tennu, paĺlu süüd tennuHls; kohoss `kulless üle [tunnistajaid] Krk; siss kullõldass tuńnistajaʔüle ja tetäss `kuhtulõ `otsuss pääleHar || kalavõrke üle vaatama, kontrollima võt́t võrgu otsa üless, läbi jäämulgu, siss kullel, nigu võrgu otsa `piiu võtad, siss tunned ärä, kas kala om; liigut `võrku, kulless, kui kala sehen, keit nööri `küĺge, võt́t ülessRanb.küsides otsima, valmis vaatama Joba uus obene valmis kulleld; Käinu tüdrukut kulleman (teenistusse) Trv; Mia pia põrst `kulleme mińemeHls; ku na siiä tulliva aset `kullema (öömaja küsima), siss mia `küśse, kas teolete ristiinimesePuh; [teda] saab `laske kullelda kost `kaaru saabNõo; moonakõni kullõss kotustKrl; naka no`kullõma, kes katust `katma saaRõu; `kulsse kotusõ `hindäleSec.eelkosjas käima Käisiva naist `kulleman Trv; peigmehe emä või mõni võõrass käüs `kullemen. ku ta ärä olli käünü `kullemise viinage - - `laube `minti lugemeKrk; emä võttan poja ja lännu naist `kullemeHel; peigmi̬i̬s lännu edimäld `kullõma, kas kosilasõss `võetassNõo; vanast mehe imä käve `kullõman [pojale naist] Har 3.arvesse võtma, arvestama a.hoolima, tähele panema Ei kulle see kõnet ega keeldu Saa; mea müräsi küll, või nemä sest `kulsiveKrk; ta‿i `kulle midägi minu vaevast; mõne latse ei`kulle emäst midäginäNõo; Mis sa ei kulle `ki̬i̬ldü, vaata nüüd sait `peśsäSan; mi‿sa aśanda umma`hõngu jahutat, ega tat `kiäki ei `kullõʔ Har; Sa ka‿ks `kullõ miä üldäs, `istu õi˽`kõrvu pääl õiʔRõu; Üt́skõik, kas kõnõlat sullõ vai seinalõ, iks ei kullõldaʔVasb.sõna kuulama, kuuletuma lapsed mudu es `kulle, kui `tõmma vitsaga Saa; ei valitse last et ta kullesHls; mia kullelsi emä sõna ja nii jäi vanapoosiss Nõo; Mańnikõni, `kullõ no sa˽ka opõtajat Krl; ni˽pikält `oĺgi tu̬u̬d `kullõmistHar; kae˽ku ei˽`kullõ˽kavadilasõ, kõ̭nõla vai `ińgli keelegaʔ; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽`kullõʔVas; vanast oĺli `mõisniki ḱäsuʔ, pidi tegemä ja `kullõmaSe || Jalaʔ ei kullõ inämb sõnna Räp 4.figteenima, teenistuses olema ma taha jumalat ja kunigatkullõldaʔSe; [kuningat] kulleldi kat́skümmend viiś `aastakka, oĺliʔ `meikuli `saldaniʔ; `poośkõsõʔ `veikese˽`kullõsõʔ, tuovaʔ raamatit, v́ett valavaʔ, `ḱellä `tõmbasõʔ; sa tiit tüüd, `kullõt tõist Lut 5.a.(kõnetlusvormel imperatiivi kujul) kulle, nemä olli ka nõu kokku pidänuKrk; kullõ sina olt igäne tark, oppe miu kahNõo; kullõlgõ, lat́s taht magamaSeb.intkullõ ummõte, vai nii`mu̬u̬duUrv; kullõ nüüd (ei või olla!) Räp Vrdkuulama, kuulma