kulla1kullaKhkMuhKhnJuuJMdVJgKodPltTrvKrkNõoSanHarVId(kuĺla, kuĺa Se), `kullaLügVai, `kuĺlaRid 1.armas, pai õle nüüd `kallis `kulla `lapsukane, mene magamaìeLüg; Kulla inimene, saa aru, ma pole mette teind soole paha Khk; küll mina ole kannata soan, kulla lapsMuh; Kulla mies, lasõ‿nd ta `lahti Khn; kulla mies, mis sa nüid tiedJMd; kulla mi̬i̬s, võta minu kua `piäleKod; kulla laps, ei ma enam määletaPlt; kulla veli, massa kitsikeTrv; oh sa kulla latseke, kudass sa ometi nõnda kukun oletKrk; kulla mi̬i̬s, ma näisutt ondeNõo; kulla mi̬i̬s, ärä mingu San; kulla veli, olõ nii˽hää, ala mitte pahass panduʔ Har; Är‿sa˽nu˽kulla imäkene tu̬u̬d kelle ülguʔ et mul rassõ umRõu; kulla peremehekene, kunass ma niidi, hummogu oĺl likõ, lõun`aigu oĺl kuum, õdagu oĺl kuivVasVrdkullu 2.(emf hüüatustes) ah sa `kulla jumalVai; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se onJuu; Mi‿sa˽kulla hińg tu̬u̬ pulgagaʔ är ti̬i̬t vai õlõt Rõu