[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kull1 kuĺl Noa, g kuĺli Kul Mär Khn Tor Saa K I spor V, kulli Sa Muh Lä Mih Tõs PJg Vän M T; kull Phl, g kulli Rei, `kulli R(n `kulli Vai)
1. röövlind (üldnimetusena) `kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk; [kui] kull `viŋŋub vai madalald `lennäb, tuleb `vihma Lüg; `kullid varastad kana `poigi; `kulli käis mei lagas magamas Vai; kanad joosid kulli eest Khk; Kuku lind lihab siis kulliks kui änam äi kuku; `Eesel (endal) küüned just kut kullil Pöi; sui oo kukulind, `talve o kuĺl Muh; va kukulennu kuĺl karjob täna `peale sii puu `otsas - - [ei tea] kas loom sureb ää või Mar; kuĺl murrab kanu Mär; `laskis maha suure kulli Tõs; Neid `kuĺla ond `mjõtmõd `sorti, mua`kuĺla ning mere`kuĺla Khn; kui [kägu] kukkumise `järgi jätab, siis kullisse akkab PJg; kuĺl `tahtis kana ää toimitada Ris; suured kuĺlid need murravad jäneseid JJn; `kuĺlisi on `mitmet `seltsi IisK; nääd sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlist Trm; kuĺlid one `vargad Kod; küll kakelsivad, kuĺl ja varess, nii et kole kohe Äks; `pääle kulli ei kisu `kennigi kanu Hls; vahib juśt ku kuĺl tõise pääl kunagi (vihaselt) Krk; siĺmä `jõlli pään, vahib kui kuĺl Ran; mul `olli `ulka kana`poige, kuĺl om kõik ärä vedänu; temä‿m nii ira - - naśte`rahva kätte saab, siss nigu kuĺl lahup kana Nõo; kuĺli˽küüdseʔ ummaʔ terävõʔ Krl; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu || (iseloomust) meil põle tasasid `lapsi, need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar; Kullil iks kulli poja, tuvil tuvi tütre Se || fig (peeretamisest) Ei siin või olla, siin hallid kullid lendavad Mar Vrd kullis
2. euf (kala)kajakas – Vll Pöi Tõs Khn Hää kullid `karjuvad ja tulavad merelt äe `maale Pöi; suured kullid. vahel ikke vaob [neid] põllale, siis oo [põld] `valge Tõs; `torma tulõb siis, kui kuĺlid `mualõ tulõvad; Kuĺlid ette `kiibavad `meite jaa piäl, `räimi piäks olõma Khn; nende kuĺlidel pidi teine jalg olema varvasjalg, teine lestasjalg. selle varvasjalaga `tõmmab kala `kińni, lestasjalaga `jälle ojub Saa || jusku kuĺl situb korra `suure `merre (mehest, kellel vaid üks laps) Hää
3. tsaariaegne vapikotka kujutis; mündi tagakülg vene `keisri raha pääl oli kull VNg; Kas kull vai `nummer Lüg; rahal on ühel puol `kulli, `toisel puol `kirja Vai; kumb aa, kull vöi kiri Emm; kuĺl otsa pääl (ametimütsil); vallamaja läve pääl oĺl kuĺl üleväh Se || (tsaariaegne) raha vene kullid kadusid Khk; mul ikke mõni kuĺl on `taskus Kos
4. hrl pl õlgkatuse unkalauad `kullid tehä karu käppidele üles `õtsa. `kutsuta kattuse `kullidest Lüg; kuĺlid on `otsmesed aripuud, `paĺlu pikemad kui teesed - - `pialmesed otsad on kõberad, noka `moodi Nis; siädäb juba `kuĺla üles Kod Vrd kullinokk
5. jooksumäng sabastikku `mängimine: üks õli ies kie `püüdas, edimane õli ema kie `oidas `poigi, kull kie `püüdas `kinni Jõh; teeme kulli `mängu, üks [on] kuĺl ning teised linnud Khk; lapsed `mängvad `kulli Muh; kaŕjan sae `kuĺli tehä ja `tilpu `mängä - - `kuĺli mäńgiti ümmer küüni Kod; lapsed mängivad `kuĺli, aavad üksteśt taga Plt; joosime tõśtega väĺlan ja teime `kulli; `üits `pańti kulliss ja kui tu̬u̬ sai tõese kätte, siss sai jälle si̬i̬ kulliss Ran