kula|peakiilaspea läin üsna kulapiaks Krj; poisikestel `ennevanast lõigati [pea] nii `paĺlast kui kuĺa, siis `ööldi kuĺapiaLai || see on niske madal sooniku koht, kus neid kuĺapia mättaid on (kõrge terav mätas pehmel pinnal) LaiVrdkula2, kulakas1, kulipea