kukkuma2kukkuma, (ta) kukubSLK(kukumaVJg) IisTrm, kukkubVNgLügJõh, kukkuVai; `kukma, (ta) kukubVigHanTõsKhnKodTrvTLä, kukupT(kukumaPuh), kukkPlv; `kukmeKrk(kukku-) Hel, (ta) kukubHls(käo häälitsemisest) kägo kukkub paraja `aiga kõhe, nüüd akkab `suoja tulema; ku `õtra õga lähäb `käole kõri, siis tämä ei saa kukkudaenämbLüg; kägö kukku `kuusigosVai; kukulind kukub ikka kuku ning kukuKhk; Kukulind lihab siis kulliks kui änam äi kukuPöi; kukulind kukub, juribε `öetseesimese suutääve kukkuvadMuh; kui se kägu kukub `raagus puus, tuleb näĺla aast Rid; tuleb pikk sügis kui kukulend kaua kukubMar; kebäde, kui sa käo kukkumest esimest `korda kuuled, siss pead raputama raha kot́ti senna käo `kukmese `poole, siss sel `aastal löiäd paelu raha Vig; vana jaanibäni kukulind kukubLih; Kui kukuljõnd `õuõ `kukma `tullõ, siis `suajõ surmasõnumiKhn; ku odra uhakas väĺla tuleb, ei kuku änam käguHää; kui kägu kukub öue `puude `otsas, siis tuleb `surmaRis; Kui kägi kukub `roagus `metsa, siis see `oasta tuleb `paĺlu tüdruku `lapsi Kei; kägu kukub `õhtast üöd ja ommiku varaJõeK; käud kukuvad kevadeti nii kaua kui odra okas `kurku lähebJMd; ommiku kukub uolekäguRak; sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlistTrm; nüid on jaań paĺlu `mü̬ü̬da ja kägu ikkagi kukubÄks; kui kesvä pää `vällä tule, siss ei `kukved kägo enämp Hls; ku kägu `usse `kukme tule, siis saap `surma; ku kägu tüki `aiga kukk, siss köhivet naguinimeneKrk; ku sa keväde edimäst kõrd kägu kuuled, nii mitu `kõrda kägu kukup, niikavva sa vi̬i̬l eläd Ran; ega tu̬u̬ ääd ei tähendä, ku kägumaja man kukubPuh; neil `aastil käo `kuksiva ku jäĺe; ku kägu `urba tulep `kukma, siss saab `ohtu, ku `vitsa, siss `viĺläNõo; ku˽kägo ussaiah kukk, siss saa `häömist; kägo tulnuʔ `vahtrõhe ja `kuknuʔ, saanuʔ kat́s hobõst `otsaPlv || fig(rääkimisest) Kukkub nagu kägu `laua `õtsas (norib tüli) Jõh; `üstkui vana kägu kukub teineVJg; kukub nigu käguPltVrdkuugahtama, kuugaskõllõma, kuugatama, kuukuma