[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

kuduma1 kuduma, (ta) kudub Jõe Jõh IisR I, kuob R(kuub) spor Ha , ViK, kuop Puh, kuõb Khn, kuab VNg JõeK Kad, koob spor Sa LäLõ PäPõ TaPõ, VlPõ(ku̬u̬b KJn) M Ran, kujub, kojub S L Ha VlPõ, kojob, koeob Muh Rid HaLä; kudoma, (ta) kojob, koeob, kujob LäPõ, kudob Kod, kutto Vai; kujuma, (ta) kujub Jäm Khk(ko-) Hää, kuõb Khn; imps koetas Ote, `koeti Kan
1. kuduma a. kangakudumisest `surnuka one sie `miŋŋega `kaŋŋast `kuuda; `villased tekkid sai ise kudu VNg; mis `kuutust saab, lähäb `kärri pakku `pääle; `naine on jo kudund `kanga `vällä Lüg; `kuigi `kaua ei `kuoda tekki Vai; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on; mis kirjud, nee kojutase kahe löŋŋaga Khk; odrigune riie, vedelast kujutud Mus; mene kaŋŋast kuduma, mes sa seal muedu lorised Vll; inimesed `tiagid änam kudas kaŋŋast kojotakse Pöi; seal kojotade koa `kangud Muh; söba oli `väikse kruuduga, täis villane kaŋŋas kujut Käi; käterätikud kujudi murreldi Rei; ma koeo `välla koa (võõrastele); kudovad igat `moodi Mar; meil omalgi kujutas takust riiet Vig; teĺledega kujutse kangast Kse; vanaste koeoti, nüid koeotse koa Tõs; ei sua enäm kangast `kuõtud, vana juba; siis akati suśtipuõliga neid `lõngu `sisse kujuma, nüüd `kuutassõ `körte kua sedäsi Khn; täna oli seitse lüket ää kudun Aud; Ära kuju nii lodevalt Hää; kujusid `kangad ja köik tegid peeru tulega Ris; `kangad sai koeotud Hag; kojumisega kukuvad villad `väĺla Kos; sie on kuelõng, mis `sisse kujutakse HJn; kujuvad kangast; ise kuob villast kalevist riiet Amb; kangas on murreldi `kuotud JMd; kangast ikke kujun, aga sukka teen Ann; `kuoksin ikke aru järele `praegagi VMr; ega külas seda `kuutud, nied olid jua amat́mehed, kes `treĺli kudusid Kad; `kanga niitega kudutasse kangast Iis; villane tekk kudotud; meie kudima `atlass, siis on lõim piäl ja kude all Kod; emaema `koetu, vanaema oli `kangur kohe Äks; pükside riie oĺli kujutud KJn; lenane riie `oĺli isi kedratud ja kujutud SJn; maha kuduma kangast lõpetama ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma Jõh; kujume `kanga maha Jäm; nõnna `olli tüdrik oma `kanga koa saan maha kududa Muh; ta kudos täna `kanga maha Mar; Lihitud lõimed olid libedad ja sai `kanga maha kududa Han; ma kudusi jo `kanga maha Aud; kui `vaĺmis soab, siis koob `kanga maha Juu; Siis külas naerd, et Maali piab nii kaua `kanga rehas, kui maha koob Amb; koon `kanga maha, kui ta lõpul on Plt b. silmuskudumisest mütsid oli kojutud villasest löŋŋast Khk; Emm ütles et ta kuduna (kuduvat) pisiksele Antsule talveks uie kampsuni Kaa; kelle jaoks ne sukad koeotse; ma ole neid ise kudun Muh; `pitsi ja sukka ja kinnast kujutse küll Tõs; tornilesed paelad kujuti villatsest lõngast varrastega Aud; kojun `kindaid Tür; sõŕm kinnast võisid kududa ühe lõngaga, labakinnas oli kahe lõngaga ja kolme lõngaga Sim; varrastega kuduti Lai; varrastega `ku̬u̬tasse sukki ja `kindid KJn; vardu(d) kuduma varrastel kuduma `vardud kuduma, kujud sa sukka või kujud sa kinnast Jäm; `talve kedrasi `lönga, millal sa siis `vardud kujud Kär; `ööse kudusime `vardud Pha; ega mind sunnitud `vardud kuduma Muh; Ma kuju eige natust `vardud Rei; `kärmeste koob `vardu, sõrmed üsä nabisevad Tõs; Kihnu naenõ kuõb tie piäl `käües kua `vardu Khn; me kujume `vardi Ris c. võrgukudumisest käviga `kuome `verko; `kammila `verko moni kudub Jõe; [vähi] nattad olivad `ümmärgune `niidist `kuotu, puust `tehtu varu oli VNg; `võrku `kuuvad käbigä Lüg; kalasiga kojutasse `vörkusid ning rüsasid Khk; vörgud kujuti ise ka Mus; Mörrad `kooti kanepist, vörgud `tehti linalöŋŋast Pöi; `mõrda sai koeotud Muh; noodad saab ikka veel ise kujut Rei; kui `vörku kududakse, siis o kalas ühes kääs ja hui `teises; nägin küll, kui `vörku kujudi Phl; ikka kojoti silm silma `sisse Rid; siis oli, `üiti eina mõŕss, oli kojutud arva `silmadega Lih; `uiga `kuutse `võrku Var; sülla kujud `päevas ää Vän; kojuti kodu, linase löngast Ris; käbiga `kootasse `võrku Trm; kõik nuadad one kudutud, `sorkad käbigä läbi ja kudud `võrku Kod; sii om piirits, kellegä `mõrda `ku̬u̬tasse KJn || ämäläìne kutto `verko Vai; `ämblik kojub ka `vörku Khk; `ämblikud kujuvad `verkusi HJn d. vöö-, paelakudumisest vidimed, `miska `kuuti `vüösid ja `õhju; vüöd kuduma ehk laduma Jõh; ööd ning ohja pailad kojuti köladega Krj; Öö oli lai kojut pael Pöi; nüid `paelu ei `kooda Rei; ennemalt olid lõngast koeotud vööd Kul; pidi ikke ia kuduja olema, kis `päevas öö `valmis kudus Tõs; `öösid kujutatse mõõgaga Aud; villasest lõngast kujutud vüö Kad; vü̬ü̬d kuduti varna õtsan Kod; kalasabalene pael on `koetud `sõrmede pial Lai || fig peksma kukkusime teda kuduma, kudusime püksid tuliseks Var
2. punuma, põimima; (kokku) sõlmima `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; üks pisine `ölgedest kojutud vakk, see oli vanasti `kestel Khk; `Körkest kojuti istende `pöhju Pöi; lingimispulgaga kududakse `nöörisi Phl; kuevatab lahetil kalu, laheti oo `vitstega kujutud Var; eena keśs, see oli `sioksest paeltest kujutud Tõs; `looduse `sisse saavad põrgad `pandud ja siis sab kududa (korvi) Aud; sarja põhi `tehti lõhmusse niinest või `vahtra puu `peergudest, niin`meistriga tõmmati peerud, kuduti kokku `sisse, nigu riiet kudus Trm
Vrd kudama
3. vooderdama Meni kes sedasi liivamaa `sisse kaju tegi, see kudus selle ka kuuse `puudega sihest äe; Kaevetud kaju auk oli raudkividega sehest ää kujutud Kaa; Kus `pehme moa oli, seal kojuti [kelder] sihest kividega äe, sau vahel Pöi; kao põha peal o salvetsed, sealt `peale akatse kuduma Muh; kraavi põhi oli männa pakkodega kujutud Lih
kuduma2 kuduma, (ta) koob Rei, kujub Sa, kojob HaLo, (ta) kudub Kuu IisR Pöi Muh Hi L spor ViK, Plt; part kudõnu, kunnu Se; kudoma, (ta) kudob Mar, kutto Vai kudema kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kala tuleb madalikkude `peale kuduma Pha; kui kalad kuduvad, kalad `laskvad `marja mere Pöi; lest koob oma marja `välja Rei; kalad kudond juba ää Mar; need oo isäsed, kel niisäd oo, need kuduvad `poegi `marjadest Vig; lõhe ja avi ja sut́t tulevad maavi̬i̬ `sisse kuduma Hää; kudumese aeal mängivad kalad Ris; konnad kuduvad jah Amb; kalad kuduvad paunas, sial rohu sies on neid ia `püida Kad; kalad akkavad kuduma Plt; kunnu hauǵ, kes maŕa ar˽`lasknuʔ Se || lahjuma `viimaks kudus ühna ää (paks inimene haigusega) Muh || need sünni enam `süia `ühti, need kutnd marjad Kse Vrd kudima5, kudunema, kudõlõma
kuduma3 kuduma Räp, kudu˛umma, (ta) kudu˛uss Plv pehastuma, pudedaks muutuma laud um ärʔ kudu˛unnuʔ, vanass lännüʔ; ku rõivass kavva sais, sõ̭ss tä jo esi˽`hindäst kudu˛uss; villanõ rõivass iks kudu˛uss innembi; mõ̭ni [maakivi] um päävä käen ärʔ kudu˛unnuʔ, um rabõ Plv; ärʔ `aigonnu [puu], ärʔ kudunu, lätt nii tolmuss Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur