Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
kuduma1 kuduma, (ta) kudub Jõe Jõh IisR I,
kuob R(
kuub)
spor Ha Jä,
ViK,
kuop Puh,
kuõb Khn,
kuab VNg JõeK Kad,
koob spor Sa LäLõ PäPõ TaPõ,
VlPõ(
ku̬u̬b KJn)
M Ran,
kujub,
kojub S L Ha Jä VlPõ,
kojob,
koeob Muh Rid HaLä;
kudoma, (ta) kojob,
koeob,
kujob LäPõ,
kudob Kod,
kutto Vai;
kujuma, (ta) kujub Jäm Khk(
ko-)
Hää,
kuõb Khn; imps koetas Ote,
`koeti Kan1. kuduma a. kangakudumisest `surnuka one sie `miŋŋega `kaŋŋast `kuuda;
`villased tekkid sai ise kudu VNg;
mis `kuutust saab,
lähäb `kärri pakku `pääle;
`naine on jo kudund `kanga `vällä Lüg;
`kuigi `kaua ei `kuoda tekki Vai;
külab nee kiudud kuued `kanged kududa on;
mis kirjud,
nee kojutase kahe löŋŋaga Khk;
odrigune riie,
vedelast kujutud Mus;
mene kaŋŋast kuduma,
mes sa seal muedu lorised Vll;
inimesed `tiagid änam kudas kaŋŋast kojotakse Pöi;
seal kojotade koa `kangud Muh;
söba oli `väikse kruuduga,
täis villane kaŋŋas kujut Käi;
käterätikud kujudi murreldi Rei;
ma koeo `välla koa (võõrastele); kudovad igat `moodi Mar;
meil omalgi kujutas takust riiet Vig;
teĺledega kujutse kangast Kse;
vanaste koeoti,
nüid koeotse koa Tõs;
ei sua enäm kangast `kuõtud,
vana juba;
siis akati suśtipuõliga neid `lõngu `sisse kujuma,
nüüd `kuutassõ `körte kua sedäsi Khn;
täna oli seitse lüket ää kudun Aud;
Ära kuju nii lodevalt Hää;
kujusid `kangad ja köik tegid peeru tulega Ris;
`kangad sai koeotud Hag;
kojumisega kukuvad villad `väĺla Kos;
sie on kuelõng,
mis `sisse kujutakse HJn;
kujuvad kangast;
ise kuob villast kalevist riiet Amb;
kangas on murreldi `kuotud JMd;
kangast ikke kujun,
aga sukka teen Ann;
`kuoksin ikke aru järele `praegagi VMr;
ega külas seda `kuutud,
nied olid jua amat́mehed,
kes `treĺli kudusid Kad;
`kanga niitega kudutasse kangast Iis;
villane tekk kudotud;
meie kudima `atlass,
siis on lõim piäl ja kude all Kod;
emaema `koetu,
vanaema oli `kangur kohe Äks;
pükside riie oĺli kujutud KJn;
lenane riie `oĺli isi kedratud ja kujutud SJn;
maha kuduma kangast lõpetama ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma Jõh;
kujume `kanga maha Jäm;
nõnna `olli tüdrik oma `kanga koa saan maha kududa Muh;
ta kudos täna `kanga maha Mar;
Lihitud lõimed olid libedad ja sai `kanga maha kududa Han;
ma kudusi jo `kanga maha Aud;
kui `vaĺmis soab,
siis koob `kanga maha Juu;
Siis külas naerd,
et Maali piab nii kaua `kanga rehas,
kui maha koob Amb;
koon `kanga maha,
kui ta lõpul on Plt b. silmuskudumisest mütsid oli kojutud villasest löŋŋast Khk;
Emm ütles et ta kuduna (kuduvat) pisiksele Antsule talveks uie kampsuni Kaa;
kelle jaoks ne sukad koeotse;
ma ole neid ise kudun Muh;
`pitsi ja sukka ja kinnast kujutse küll Tõs;
tornilesed paelad kujuti villatsest lõngast varrastega Aud;
kojun `kindaid Tür;
sõŕm kinnast võisid kududa ühe lõngaga,
labakinnas oli kahe lõngaga ja kolme lõngaga Sim;
varrastega kuduti Lai;
varrastega `ku̬u̬tasse sukki ja `kindid KJn;
vardu(d) kuduma varrastel kuduma `vardud kuduma,
kujud sa sukka või kujud sa kinnast Jäm;
`talve kedrasi `lönga,
millal sa siis `vardud kujud Kär;
`ööse kudusime `vardud Pha;
ega mind sunnitud `vardud kuduma Muh;
Ma kuju eige natust `vardud Rei;
`kärmeste koob `vardu,
sõrmed üsä nabisevad Tõs;
Kihnu naenõ kuõb tie piäl `käües kua `vardu Khn;
me kujume `vardi Ris c. võrgukudumisest käviga `kuome `verko;
`kammila `verko moni kudub Jõe; [vähi] nattad olivad `ümmärgune `niidist `kuotu,
puust `tehtu varu oli VNg;
`võrku `kuuvad käbigä Lüg;
kalasiga kojutasse `vörkusid ning rüsasid Khk;
vörgud kujuti ise ka Mus;
Mörrad `kooti kanepist,
vörgud `tehti linalöŋŋast Pöi;
`mõrda sai koeotud Muh;
noodad saab ikka veel ise kujut Rei;
kui `vörku kududakse,
siis o kalas ühes kääs ja hui `teises;
nägin küll,
kui `vörku kujudi Phl;
ikka kojoti silm silma `sisse Rid;
siis oli,
`üiti eina mõŕss,
oli kojutud arva `silmadega Lih;
`uiga `kuutse `võrku Var;
sülla kujud `päevas ää Vän;
kojuti kodu,
linase löngast Ris;
käbiga `kootasse `võrku Trm;
kõik nuadad one kudutud,
`sorkad käbigä läbi ja kudud `võrku Kod;
sii om piirits,
kellegä `mõrda `ku̬u̬tasse KJn ||
ämäläìne kutto `verko Vai;
`ämblik kojub ka `vörku Khk;
`ämblikud kujuvad `verkusi HJn d. vöö-, paelakudumisest vidimed,
`miska `kuuti `vüösid ja `õhju;
vüöd kuduma ehk laduma Jõh;
ööd ning ohja pailad kojuti köladega Krj;
Öö oli lai kojut pael Pöi;
nüid `paelu ei `kooda Rei;
ennemalt olid lõngast koeotud vööd Kul;
pidi ikke ia kuduja olema,
kis `päevas öö `valmis kudus Tõs;
`öösid kujutatse mõõgaga Aud;
villasest lõngast kujutud vüö Kad;
vü̬ü̬d kuduti varna õtsan Kod;
kalasabalene pael on `koetud `sõrmede pial Lai ||
fig peksma kukkusime teda kuduma,
kudusime püksid tuliseks Var2. punuma, põimima; (kokku) sõlmima `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai;
üks pisine `ölgedest kojutud vakk,
see oli vanasti `kestel Khk;
`Körkest kojuti istende `pöhju Pöi;
lingimispulgaga kududakse `nöörisi Phl;
kuevatab lahetil kalu,
laheti oo `vitstega kujutud Var;
eena keśs,
see oli `sioksest paeltest kujutud Tõs;
`looduse `sisse saavad põrgad `pandud ja siis sab kududa (korvi) Aud;
sarja põhi `tehti lõhmusse niinest või `vahtra puu `peergudest,
niin`meistriga tõmmati peerud,
kuduti kokku `sisse,
nigu riiet kudus Trm Vrd kudama 3. vooderdama Meni kes sedasi liivamaa `sisse kaju tegi,
see kudus selle ka kuuse `puudega sihest äe;
Kaevetud kaju auk oli raudkividega sehest ää kujutud Kaa;
Kus `pehme moa oli,
seal kojuti [kelder] sihest kividega äe,
sau vahel Pöi;
kao põha peal o salvetsed,
sealt `peale akatse kuduma Muh;
kraavi põhi oli männa pakkodega kujutud Lih
kuduma2 kuduma, (ta) koob Rei,
kujub Sa,
kojob HaLo, (ta) kudub Kuu IisR Pöi Muh Hi L spor Jä ViK,
Plt; part kudõnu,
kunnu Se;
kudoma, (ta) kudob Mar,
kutto Vai kudema kalad nii kudumas,
et mari jooseb `välja Khk;
kala tuleb madalikkude `peale kuduma Pha;
kui kalad kuduvad,
kalad `laskvad `marja mere Pöi;
lest koob oma marja `välja Rei;
kalad kudond juba ää Mar;
need oo isäsed,
kel niisäd oo,
need kuduvad `poegi `marjadest Vig;
lõhe ja avi ja sut́t tulevad maavi̬i̬ `sisse kuduma Hää;
kudumese aeal mängivad kalad Ris;
konnad kuduvad jah Amb;
kalad kuduvad paunas,
sial rohu sies on neid ia `püida Kad;
kalad akkavad kuduma Plt;
kunnu hauǵ,
kes maŕa ar˽`lasknuʔ Se ||
lahjuma `viimaks kudus ühna ää (paks inimene haigusega) Muh ||
need sünni enam `süia `ühti,
need kutnd marjad Kse Vrd kudima5,
kudunema,
kudõlõma
kuduma3 kuduma Räp, kudu˛umma, (ta) kudu˛uss Plv pehastuma, pudedaks muutuma laud um ärʔ kudu˛unnuʔ, vanass lännüʔ; ku rõivass kavva sais, sõ̭ss tä jo esi˽`hindäst kudu˛uss; villanõ rõivass iks kudu˛uss innembi; mõ̭ni [maakivi] um päävä käen ärʔ kudu˛unnuʔ, um rabõ Plv; ärʔ `aigonnu [puu], ärʔ kudunu, lätt nii tolmuss Räp