[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kudama kuda|ma Mih Aud Saa Kod Kõp Vil eL(-me M), koda|ma TLä Võn Urv Har, -mõ San Krl, (ma) koa(n), kua(n)
1. kuduma Liiso oli va ermus `kange ikke `kangut kudama Mih; minul ei jää kiba `lõngu, [aga] ku `äśti kudada ei mõśta, siss jääb Aud; mia koan sukka; kudasin juba `kanga maha, nüid on kangas `koetud; räime mõõdetse keśs on võrgu `mu̬u̬du `koedud Saa; Kis selle `kampsuni sulle kudas Vil; koab kangast; me `kuame ike uvvist lõngust; lüke om täis `koetu, taht ärä `laske Trv; ei ole mia `öökest kudanu; mõni jämme lõng om kudaden `sisse lännü Hls; `ämlik kuda `võrku; tüdruk kuap sukka; ega ma `endel es kua Krk; `villu `kaaśtnuva, `kangit kudanuva (leerilapsed) Hel; nellä `nitsegä toomist (toimset) kangast `koeti; naese kudasiva vanast `suuri `nu̬u̬te (nootasid) Ran; neid `kangit sai keväjä küll paĺlu `koetuss; kes sia põrna ärä sü̬ü̬b, tu̬u̬ mõestap `vü̬ü̬kest kudada Puh; sa‿let via `sisse kudanu (kangale); nõnaräti `koeti `kangan; `kuame sängi `linnu Nõo; suga lagunass, ei saa kudada Rõn; mi kuami kangast San; vanast imä iks kodi noid vöid; ma koi rõivast Urv; mu tütäŕ mõist `kangiid kotaʔ Krl; pu̬u̬ĺ sukka oĺl kodamalda, siss `jäie esi `haigõss; `võrku ka koedass piiritsidega Har; mõ̭ni kudi kangast; ativõrk oĺl `pi̬i̬nist langust `koetu; noil `koetuisil `rõivil oĺliʔ egä ütel uma nimeʔ Rõu; jalgrät́i kangass oĺl kutaʔ; oĺl `kanga˽kõ̭iḱ `koeduvaʔ Plv; ma˽koi `hindälle paĺlo sukkõ ja `kińdit Räp; lavva pääl `kuamõ `võrka Se; ma las olnu kudanu (oleksin kudunud); veis teil `kuetasõ `kanga (kas teil kootakse kangast) Lei; `raaśkõsõ um inne jäänüʔ, vaa maha kutaʔ Lut
2. punuma, põimima lõhmusse ja pajo koorest `koeti `viise Trv; `korvi kudame Krk; lepp om abrass, tu̬u̬ lääp `kat́ski, aga pajoga kua; [tooli] põhi `oĺli `koetu nigu toomine rõõvass Ran; vanaesä kodass `koŕve; miu esä kodass `keidsi ja `kõiki `teie Nõo; nu̬u̬ oĺliva puu koorist `koetuva, pajo koorist `koeti koton pidädä viisuʔ; pruudil pidi olõma paĺlo paĺmikit `koetu Võn; `nitsid koetas `ru̬u̬pe pääl Ote; nu̬u̬ʔ viisoʔ ommaʔ nigu koŕv `koeduʔ Kan; latsõ˽kot́ti lehmile vańniku pähä Har; ma `koiõ haŕokõisist vanikit Plv; ma˽ka `kuasi `viisa meelest om ärʔ lännüʔ Vas; `koŕvõ kudavaʔ, `kiskva `piŕda Se || müüri laduma Nosselga oĺl egah taloh ku `müürü koivaʔ Räp; `kipsi tuvvass ku `müüŕü `kuadõʔ Se
3. lööma, peksma Olli `kaake käest kudade saanu, moka ollu veritse puha Krk; siss nakass toda kudama rihmaga, siss nakass minu taguma Ran; Ma rihma võti, no kül ma tedä sõ̭ss kodasi Urv; ku siss poiśs manu ju̬u̬śk, piidsaga kodama `naksi, tsiga vińg enne käen; `pańdi neli harru mahaʔ, röest, `naksi uma `katsõma koodiga kodama Har; `kaṕjuga nakaśs kudama (hobune) Rõu; kaeʔ, suurõmp kuda vähämbät; sai kutaʔ minno Se || hum kratsima Leena kudab minu küintegä seĺjä piält Kod
4. jooksma `soldań kuninga mi̬i̬ss kudi kaali aiast `vällä Rõu || (vihmasajust) Lei˽pilveʔ ütte `mühkü, sõ̭ss ku uma kärägu är teḱk, nii pańd kudama Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur