kubel1kubelSaaKõpMNõo, kubõlTVId, kuplVLä, g kubla; pl kubladIVlPõ; kupelMih, kuplLä(g -oMar) Ris, g kublu; n, g kubluVNgLNgMärHää 1.hrl pla.kubel, väike (ärritus)muhuke nahal lapsele sokot ei tahagi anda, kublud või mutid aab ülesse, nagu nõgese kõrvetisLNg; üks elajas oo `jalga söönd, aab kublod ülesse; silmnägo sääse `kuplosi täisMar; nüid oo kublud ülevalMär; Käed-jalad sääse `muhkusi või kublusi täisHää; kui külmaga üles `tõmmab naha, kublad naha `piale, sis on nahk kana ihus; nõgesed võtavad kublad ülessePlt; laits o ninda `sääskel ärä sü̬ü̬d ku kubla kuhiKrk; kõik säĺg täis kirbu `sü̬ü̬dusi `kupleNõo; kihulane om purenu, kubla om üless `võtnuOte; Nõgõstõga kõrvatõn aja kublaʔ ülesRõub.vistrik; (vesi)vill; odraiva kublud peal, `viske `moodiMar; seant kubel om üless aanu, vesi sehenKrk; ta kubla `haiguss om soŕdi `järgi, nail omma lat́sil ka jo kubla siĺmin (marjad silmas) Har; mõnõl aasõ `silmä kublaʔPlvc.õhumull `vihma saeab siis veel kublud pealKse || leib on tuli rakkus, kui kuoriku pial on kublad (koorik kohati lahti kerkinud) Iis; kublah ~ kublal(e) ~ kublan ~ kublel(e) ~ kublus kupla(s), villi(s); mulle täis ihu on kublus keikRis; käe lööb nigu kublale, siis `öeldasse kana ihu; vesi on kublal, `keema akkamasPlt; ihu kublanTrv; käe om kublan; `nõstse om kublan ja kärnänKrk; küll ańd kakku toda lina, käe olliva kublel ja `paistedu; kanal om kah ihu kublanRan; ihu võt́t `keskeld `villi, võt́t kõik kublele `katski Puh; mõ̭nõl um suu kublahPlvVrdkubla 2. a.(lina)kupar, seemnenupp kubla omma jo vereväʔ, lina vaia vällä˽kakkuʔ; `Algussõn`lü̬ü̬di vana vikadi pääl kubla mahaʔ; koŕviga hää`kuplu pääle `puistaʔ [linarõugule]; ristikaina `kuplu pessät koodiga, kublakõnõ, kon seemen sisen omHarb.(jõe)kupp – PlvLei 3.kärjekann läsä `haudmõʔ omma suurõmbide `kuplõga, tü̬ü̬ `haudmõʔ omma vähämbäʔ; lei kimalasõ pesävallalõ, sääl oĺl paĺlu kimalasõ `kuplu ja mettHar; kimaladse `tuobiksõ `ommava kubluʔLei