krõnksi`krõnksiNõoKamOteSanHarRõu/-ń-/, `krõ̭nksi UrvVasRäp/-ń-/ Se(-e) kõveras(se), konksu(s); kühmu Ta om kah vanadusest nii `krõnksi jäänu; peräst lähvä nu̬u̬ `si̬i̬mne sedäsi `krõnksiNõo; lehm `tõmbass ennäst külmägä `krõnksi Kam; Tõmmaś sõrmõ `krõ̭nksi, üteĺ via `õigõss, `kaemi˽kumma sõŕm kõvõmb omUrv; mõni soŕt tsiku om `krõnksi nõ̭nagõ Krl; ta nagla pää om taha `krõnksilännüʔHar; jalg um `krõ̭nksi tõmmanuʔRõu; tsia kiuhaʔ ommaʔ pikäʔ ja `krõ̭ńksiRäp; Tä um tah lauda man `krõ̭nksi jäänüʔ; ma tõmsse `hindä `krõ̭nkse, ma kisi hindä `kerräSe || kangeks põlvõ `istmisega jäävä `krõnksiNõo; `istmine tegi `krõnksiSanVrdkronksi, krõnksu, rõnksi