krõmm2krõmmI, krõḿmKanUrvPlv, g krõmmivana vilets olend või ese vana tüd́riku krõmm Kod; üks kõik, kas vana krõmm või vana krõbiLai; hobõnõ jäi krõmmiss ja reoss; tu̬u̬ vana krõḿm (nuga), tu̬u̬st ei saaʔ midägiKan; vana poisi krõḿm – päält viie`kümne ajasta vanaUrvVrdkrõll1, krõmli