[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

krõbe krõbe Lüg L K TLä, rõbe L VlPõ, g -da; n, g rõbe M(krõbe Trv, g -ve Hel), krõpe Kam San, krõpõ Võn Ote V; krobe g -da VNg, -ja Kuu
1. krõbiseva koorikuga; kõrbenud olid `ästi üä krobejad `küpsed kalad siel Kuu; sie liha on `praaditu `nõnda krõbedast; nied krõbedad `kuogid on pali parembad kui `pehmed `kuogid Lüg; voŕst oo rõbe, `kõrvend Mär; lebä kooruke oo nehuke kõba, see oo eä rõbe süia Vig; rõbe liha rõbiseb `amba all Saa; eks ta lähä krõbedaks koa, kui suurem jägu `rasva on `väĺla tuld Juu; leiva ääred on põlend, iad krõbedad Ann; leib `kuivab krõbedaks JMd; kuok läks krõbedast, põles ää VJg; liha on krõbedast läind Iis; leiva koorik on `kangest krõbe Lai; [leivatükk tulel] `lasti minnä mõlemald pu̬u̬ld pruunisse, krõbesse Trv; rõbe levä koorike `pehmel leväl Hls; kardul om `täempe rõbess küdsänu Krk; mia seräst krõbedat ei saa `süvvä, mul ei ole jo `ambit Nõo; Küdsä sa na˽voŕsti häste˽krõpõss, voŕsti nahk om sõ̭ss makuss ja hää, ku‿d́ä krõpõ om Urv Vrd krõps4
2. a. kuiv(anud), tahe; rabe rõbe raud Kse; merelamu oo na libe, `limpsus, aga kui ää `kuivab, siis oo na krõbe Var; lõppude lõpuks siis, kui [heinad] said jo nii krõbedaks et `süńdisid `küini panna Amb; linad on ead `triikida, ei ole krõbedad JJn; vili om nõnda väärt rõbess lännu, et akkap lagunem Krk; tu krõbe agan jäi `lambile Ran; [kuivaga] `tõmbava krõbedass [viisud] Kam; Ku˽kaara `häste krõppõs `kuivevaʔ `võetavaʔ `vällä `vi̬i̬d́e `veśke mano ja jaahatõtivaʔ sääl ärʔ Räp Vrd krõbetska, krõbi b. poolkõva, krõmpsuv mardidele `ańti kupa `ernid - - mitte üsna `pehmed, sis nad rõbedad PJg; rõbe luu oo `pehme krõmps Tor; sia kõru om ää, ku äste `pehmess keedetu om, sääl om krõbe luu Nõo c. kergelt külmunud Täna on küĺm maa peris rõbedas `võtnud Saa; külm `kärpis [kartuleid], võt́tis otsad krõbedaks JJn; kui ilm küĺmäss lätt, tõmbap vi̬i̬ ärä (kraavis), jääp iä `pääle krõbedass Kam
Vrd kribe2, krõbine
3. käre, karm (külmast) Täna on ikka küll käre krõbe ilm IisR; särka külm ja krõbe külm, täitsa talve ilm Trm; kui öökülm on, siis ommiku `ööldasse, et ia krõbe täna ommiku Lai; krõbe ilm, võtab ninast `kinni kohe Hel; es ole `õigede lume kah, `olli niisamade krõbe ja küĺm Nõo; nii ää krõpe küĺm Kam; Üüse oĺl õigõ krõpõ külm Vas Vrd krabe
4. kange (maitsest, toimest) serände veedike krõbedamb ta (kali) `olli iks kui taar Nõo; Kül oll tõõne krõpõ (jook) Võn; `väegä soolanõ um krõpõ Rõu; Krõpõ sann (kõva leil) Se
5. inimesesta. hakkaja, tragi; kõbus nihuke kraps ja krõbe inime, kohe lähäb ja teeb Juu; üsna krõbe vanake veel Trm; see inimen om `äste rõbe Hls; Tu vanaeit om viil õigõ krõpõ Võn b. kuri, käre Kuidas sa oma mehega akkama saad, ta kuulukse na krõbe su vastu olevat Mar; Selle peremehe juures õli krõbe kõrd nagu kroonus Trm; Ta om neile krõbe kül Nõo; ma sai krõpe naise San; taa oĺl iks hüä krõpõ mehe imä, olõ õs pehmeʔ Vas
6. krobeline männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene Aud; krõbe tee Koe; tee krõbedast tõmmand ennast, on konarline Lai
7. s kõvakrae, manisk linnapoiste sõna, krõbe `kaelas, ju see `lipsu peab tähendama Hag; pane krõbe `kaela Jür; krõbe kaelas, noh mani·ska Pee; krõbe kaelas VJg