krähväkkrähväk g -uRanNõoRõna.steravuste ütleja, solvaja tu̬u̬ om kah üits krähväk, `krähväp sulle `õkva näkkuRan; ega ta kittä naene es ole, serände krähväk, kurja sõnagaNõo; küll om krähväk, ta nigu puressi jälleRõnb.aterav, haavav; häbematu ja nu̬u̬ krähväku sõna vi̬i̬l, mes tä nigu `uhkusi suust `väĺlä aap; krähväk inimene - - larmass ja sõemass miuNõoVrdkrähvand