krobikrobiVNgLügJõhKäiReiHaJMdKadVJgIisKodKsiPltRanPuhOteSanUrv, r-KJnHls 1.kõbi, kronu luom on `lahja kui krobi Lüg; va `lehmä krobiJõh; krobi `öeldakse siin `jälle vaevase looma `kohta Kei; vana krobi obune, mis sa tast `ośtsid HJn; vana inimise krobiVJg; paĺlas luu ja nahk `ongi, luu końdi krobi veelKsi; oleme vana krobid mõlembad, kondi kõ̭ik `kange RanVrdkrobin2, kromi 2.koredaks kuivanud või krobeline asi [nahk] Köva kui krobi Rei; kuiv nahk, ku katsud one krobi Kod; vana kasuku robiHls; kondsad miul olli krobid küll, aga mitte verd es tule Ran; paksu koorõga, krobi (mänd) Urv || selle maal on lint ja krobi (paas) all, see äi lase vett läbi Käi || (lohakalt küntud maast) sie küńd on nii korneline krobiKad Vrdkrobesk, krobu, krõbi, kröbi