[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kringel `kringel Var Hää Kei Amb Ann, g `kringl|i Kuu RId Jäm Rei Mar Han Juu(g -e) JMd Koe Kad I(n kringel Kod) Äks Plt, -e Mär Ris; n, g `kringli Nõo San(`kõngri), `krõngli Võn Kam Rõn, `krõ̭ngli V(-e Räp Se); kringõl, -ĺ g `kringli Har; `ringel Pöi Vil, g `ringl|i Khk Kaa Kse Han(`rõ-) Tõs Khn PJg Vän Tor, g -e Kei KJn M(-ń- Hls); klenger Lei; p `krenglid, `pringelt Kir; p pl `krenglisi VNg, `krińglisid KodT 8-kujuline keerusai `teise `numbri jahud olivad `krenglisi teha VNg; `ringel on εε kui `tasku `pista, see‿b lammu εε Khk; `kringel tehasse saia jahodest Mar; `kringel `maksis üks kopik Var; küpsetab suurt `ringelt Tõs; Ennemä tuõdi ikka lastõlõ ljõnnast `ringlisi Khn; tuli `kringledega laadalt Ris; naĺla pärast `üitakse `vorsti vael (vahel) `kringel Kei; läheb kuogi või `kringliga kat́sikulle Koe; kringel one üvä sai Kod; ei tia, kas linnas on `kringlisid Äks; mis neist `ringletest nõnna paelu tehä KJn; võta latsile mõni `ringel ka külä`kakrese viia Trv; ku poisik lait́s, sõ̭ss viiäss `ringel, ku tüdruk lait́s, sõ̭ss viiäss ku̬u̬k Krk; jakuline sai `olli ike `pehmemp kui `kringli Nõo; Ku‿ma nu̬u̬ŕ naanõ oĺli, sõ̭ss ma `mõistsõ `väega˽hääd `krõ̭nglit kütsäʔ Urv; üt́s kringõl om toolõ `juhtunu ilma rahalda Har; nimepäiv vai ku kohegi `minti, sis viidi `krõ̭ngli Räp; ma lä osta `krõ̭nglet lat́silõ Se || fig uss oli magand suure puu all, `niisugune `ümmärgüne `kringel oli old Kuu; [külm] Vetab otse ää `ringliks Kaa; oli `kringlis muas Juu; Kringliks külmanud Hls; obese olliva kõhna ku `kringli Nõo; Ku‿sa˽mu˽`süäme täüś ajat, sõ̭s ma ˽käänä su˽`krõngliss Rõu