[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kriips1 kriips g kriipsu SaLä Hi LäPõ(g -o Mar) Han u Tor, Hää K(g kriipsi Kei, -o Ris) I T V(krõips Vas; g kriipsi Plv Se), `kriipsu R(n, g `kriipsu, `kriipso Vai); riips g riipsu Sa L Plt KJn M
1. joon a. triip, jutt ku nenä kohal `silmie vahel on üks kriips, siis sie inimine jääb `leskeks Kuu; obosel on must kriips `sella pääl Lüg; sääl (rahvarõivaseelikus) olid pisised rohelised kriipsud, sääl olid pisised roosad kriipsud Jäm; Moa on nii köva, adr äi akka `peale, muidu riipsu nükerdab `sisse Pöi; kas‿sa `oskad ka kriipsu järäle `saagida Mär; ja siis `liien oli ju riipsu `tõmmamise jaos Tõs; puu lusikaga sai `tehtud kriipsusi ja `aśsu [või pinnale pütis] HMd; Krõipsu kottalõ lüüʔ kirvõga tsälk Vas || (tüdruku suguelunditest) `Kriipsu pühiti `kuivast `särgisabaga, enne ei õld `püksi jalas Lüg || fig tömma selle asjale riips pεεle (loobu) Khk; siis [kui vanad kaovad] on külal kriips peal Mus b. tähis(tus), piir- või äärjoon kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema Lüg; riips lõigetasse ede kui `raavi tegema aketasse Khk; sügisene riips on ikka param kui kevadine vagu (sügiskünnist) Kaa; väed riipsud ette, sis külitässe sõnna vahele Vig; kui külija külib, siis [tõmmatakse] kriipsud ette, need on `itsmed Lai || fig `riipsu ede vädama (pidevalt teisi õpetama) Khk c. kramm, kriimustus; mõra Nää sel `kaussil on kriips sies, ärä sida kovast pese Kuu; Pisike riips oli jala all, pärast läks ulluks, akkas mädanema Pöi; nego sol üsna `kriipsa täis, sa oled eese neo ää kriimostand Mar; kaśs kriimustas, kriips jäi järele Tõs; suur verine kriips oĺl käe pääl Rõu; kriipsu peal(t), kriipsu(s) täpselt, tähtaegselt; täppi, täkkesse riipsu pεεlt oli `öige Khk; oort `riipsus `öige Pöi; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks Juu; tahab, et riipsu päält olgu kikk kõrras Hls; nee omma kriipsu päält üt́s‿suurudsõʔ Har
2. raas, kübe Ei ole siin jäle `kriipsugi ies Kuu; ei saanud mitte `kriipsugi VNg; `Olgu `kriipsu jagu `laiemb IisR; Seda palki tuleb veel riipsu vörra edatsi aeda Kaa; meri `tööne, pole laine `kriipsugid Käi; Mitte üks kriips (mitte sugugi) Vän; `juhtus seda ka, et põld lume `kriipsu maas Lai; ma mitte ütte `riipsu ei võlede Krk; mul om kõ̭iḱ palk ja mu̬u̬n sisen, ma ei ole ütte `kriipsugi säält saanuʔ Har
3. (mõõt) Kriipsuks arvati kolm puunoa (pussi) seljatäit Phl
4. vana kulunud luud mis sa selle kriipsuga teed, sellega `suagi `pühkidä Juu; vana luua kriips vedeleb muas JMd; `võt́sin mõne kukepuu oksa, tegin ühe [luua] kriipsu JJn
5. fig (purjus olekust) ollim `parre mehe puha, olli parass riips pähän; na olli riipsun puha; ma võta vähä, et ma `riipsu jää, siss om ää olla Krk
Vrd kiips1, kriip, krips2