kriim|silm 1.määrdunud näoga inimene Oe kriim`silma, ise nuor `tütrik Lüg; Kes `sõuke riimsilm on (etteheide lapsele) Pöi; Riimsiĺm, si̬i̬ on reemuline ku uńt, nägu `määrdunu pääsHää; sepp on kriimsilm VJg; ärä `määrnu `enda, must nigu kriimsiĺmRan || kerise kriimsilmlastehirmutis – Nis 2.kirju peaga loom kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilmLüg; `lambale `üeldasse kriimsilm, kui tal mustad juoned üle pia onKoe; kriimsilm [on] elajas, kel kriimud silmadPlt; riim siĺm, keĺ juti pää päälKrk Vrdkriim1 3.eufkõõrdsilm kriimsilmal vaadab teine silm teisse `taskuAns 4.eufhunt `kriimu`silmil on `nälgäVai; Va riimsilm oli öösi ühe lamma metsa tasind PJg; kriimsilm kõńd nüid `rõuke `mü̬ü̬dä sigu `ot́smenHel; Väŕske lume pääl om nätä, kost vana murdja kriimsilm om lännuNõo; kriimsiĺm tuĺl mi `lambõilõ `küllä Har || rebane – Kaa