kriim1kriim g kriimuJämKäiPhlNoaLNgMarMär(r-) TõsuTor, KIT(g kriima) KrlPlvSe(krõ̭im), `kriimuR(n `kriimuJõeVNgVai); riim g riimuVigKseHanVänTorKJnTrvKrk(-ḿ) Har 1.kriimustus; triip, joon kriim näo pääl, kas `miski puuõks on `kriimustand ehk `kraapind ehkJõh; `kriimu `tõmbasTrm; verine kriim jäeb; `kriima täis; kaśsi kri̬i̬mud (kindakiri); `pitkä`kriimo (pikitriibulised) ni̬i̬d one alusundrokad; kriimuga ävitäväd prussakid, `tõmma sein `kriima täis (miinikollasega) Kod; kost sa tolle kriima olet otsa `ette saanu Nõo; suur krõ̭im om jala päälSe; kriimu pealtäpselt nimä omma joʔ vana mullakõsõʔ, kos sa naid õks riimu pääle saat säädäʔ vai tüümihess lukõʔ; `pernaanõ pand tu̬u̬d kuŕjass, ku kaŕjapoiśs ei ḱäüʔ virgastõ, uma lat́s või `käüvü `viilden, võõrass lat́s piät alasi olõma riimu päälHar || vigastus niikui [hobusel] midagi `kriima on, siis sie lähäb kõhe menema, `müiasse maha Jõh 2.must, määrdunud `Silmäd `kriimud kaik sul Kuu; Pese reu ennast `puhtaks, omal suud silmad puhas riimud, kus sa sedaviiti lihadPöi; oh sa riim kaśsKse; kui laps nutab, on must ja ull, siĺmäd on kriimud piäsJuu || ei `oska lugeda mitte `kriimu ridagiTrm || purjus silmad kriimudLNgMar || lastehirmutis kerise kriimNis 3.kirju (looma näost) meil oli üks suur punase kriim lehmJõe; mis neoke kirju `peägä, et põle päits mete, siis oo riim Vig; Mustekriim, punasekriim, aĺlikriim, pruunikriim Jür; Kriimikul olid kriimud silmad Lai Vrdkriimsilm 4.veise nimi Kriim oo lehm, kellel `sohke segämine karu, `valge ja punaneTõs; ärg on Riim, lehm `jälle RiimikKJn 5.hüüdnimia.Käsmu elanik – Hljb.`Enne olid sõimu nimed. `Keilas olid päitsud, Kloogal kriimudKei 6.raas, kübe mitte üks kriim kedagi muidu (tasuta) ei saaJJn || kribu-krabu peenike riiḿ ja rääḿHls Vrdkriimu