kribimakribimaVNgIisRJämRidMarTõsKKodPlv, -mäKuuT; ribimaKhkPhaVllRidKseTõsJuu, -mä KJn 1.kriipima, kriimustama; kraapima akkame `eina kribima enne kui `vihma tulebVNg; kaśs ribib tuult ja `tormiKse; kaśs kribis kääd kaḱkiJMd; küll me kribisimä kartulid võtta; küll näd kribisid ja `kuapsid ubinid mua si̬i̬stKod; kui maa `oĺli alvaste künnetu, siss üteldi, nigu kaśs kribinu; puu äǵlel `oĺliva pulga sehen, nu̬u̬ kribisiväRan; vanast olliva nu karuägle, kellega noid `vastsit mõtsa maid kribitiPuh; `pinkline lang tükip kakkema, ku suga kribib, siss `tõmbap tombi sua ette Nõo; kaśs kribõ minno küüstekaPlv 2.ronima [mees] kukkund maha ja vana all (hüljes) kribind `otsa Jõe; Kribib `nindagu kass puu `otsaKuu; obuse vötab üles mäge üsna kribimaKhk; lase ma ribi ülesVll; kaśs ribib puu `otsaVll; kaśs kribib `nurka müedä ülesseVJg Vrdkrebima