kribe1kribe g -meR(-ma Lüg) LNgTõsMar(g kribe) KeiKosJMdJJnKadVJgSimLaiPuh, krõ̭beRäp 1.raas, iva, tükike läks `nenda purust, et kribemed vaid `jäiväd järele; ei `andand `miule kribendkiVai; üks eina kribe sii maas; üks leiä (leiva) kribe jäänd koa siie laua `pialeMar; igaühel pisike kribe [maad] Kos; saab terake supi `sisse neid [porgandi] kribemeidJJn; küll oli `toitusi, aga `mulle ei `antud kribetkiVJg; Mä ei olõ täämbä jumala krõ̭pe suuhtõ saanuRäp || säde tule kibe ehk tule kribe Kei || (lahjast, viletsast olendist) muedu olli tu̬u̬ `tüt́rik nigu kribe, `täitsä peenike ja `kõhnlik inimeNõo; ma kribesid es tu̬u̬ʔ, ma tõi iks äid `lehmiSanVrdkriiven, ribe2 2.veidi, natuke üks kribe `puudub, `muidu oleks ülitand (ulatanud) VNg; mett‿üks kribe ei olnd nähaMar; `Vankrel põld raua kribetki `ümmerKei; põle `õhta [põrsale] kribetki `anda JJn 3. pl (lume)kübe, helves lume kribemed, `pissed lume `elbedTõs; mõned kribemed tulevad [lund] JMd; sajab lume kribemeidVJg; kribemed, need on ivikene jääs, mis krõbisevad, kui vasta akent ehk vasta `seina sadavadLai; `papre kribemid om maha `aetu; räti `narma, mes ärä vanuva, siss jäävä kribeme `järgiPuh || Piim juba kupal, nää vahukribemed tulevad Jür 4.kirme, õhuke kord jää kribemed juo vie päälLügVrdkrebe, kribemes