[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

kribe1 kribe g -me R(-ma Lüg) LNg Tõs Mar(g kribe) Kei Kos JMd JJn Kad VJg Sim Lai Puh, krõ̭be Räp
1. raas, iva, tükike läks `nenda purust, et kribemed vaid `jäiväd järele; ei `andand `miule kribendki Vai; üks eina kribe sii maas; üks leiä (leiva) kribe jäänd koa siie laua `piale Mar; igaühel pisike kribe [maad] Kos; saab terake supi `sisse neid [porgandi] kribemeid JJn; küll oli `toitusi, aga `mulle ei `antud kribetki VJg; Mä ei olõ täämbä jumala krõ̭pe suuhtõ saanu Räp || säde tule kibe ehk tule kribe Kei || (lahjast, viletsast olendist) muedu olli tu̬u̬ `tüt́rik nigu kribe, `täitsä peenike ja `kõhnlik inime Nõo; ma kribesid es tu̬u̬ʔ, ma tõi iks äid `lehmi San Vrd kriiven, ribe2
2. veidi, natuke üks kribe `puudub, `muidu oleks ülitand (ulatanud) VNg; mett‿üks kribe ei olnd näha Mar; `Vankrel põld raua kribetki `ümmer Kei; põle `õhta [põrsale] kribetki `anda JJn
3. pl (lume)kübe, helves lume kribemed, `pissed lume `elbed Tõs; mõned kribemed tulevad [lund] JMd; sajab lume kribemeid VJg; kribemed, need on ivikene jääs, mis krõbisevad, kui vasta akent ehk vasta `seina sadavad Lai; `papre kribemid om maha `aetu; räti `narma, mes ärä vanuva, siss jäävä kribeme `järgi Puh || Piim juba kupal, nää vahukribemed tulevad Jür
4. kirme, õhuke kord jää kribemed juo vie pääl Lüg Vrd krebe, kribemes
kribe2 kribe g -da Lüg, -jä Kuu krõbe, kuiv Verk `vasta `päivä `seinäle `kuivama, siel ott `päivä`paiste sen sida `ninda `kuivaks ja kribejäks, et murenes kätte vahel `ierujess `vergust `lahti Kuu; kui `einad jo `kaunis kribedad akketi kokko `riisumaie Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur