Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
kribe1 kribe g -me R(-
ma Lüg)
LNg Tõs Mar(g kribe)
Kei Kos JMd JJn Kad VJg Sim Lai Puh,
krõ̭be Räp1. raas, iva, tükike läks `nenda purust,
et kribemed vaid `jäiväd järele;
ei `andand `miule kribendki Vai;
üks eina kribe sii maas;
üks leiä (leiva) kribe jäänd koa siie laua `piale Mar;
igaühel pisike kribe [maad] Kos;
saab terake supi `sisse neid [porgandi] kribemeid JJn;
küll oli `toitusi,
aga `mulle ei `antud kribetki VJg;
Mä ei olõ täämbä jumala krõ̭pe suuhtõ saanu Räp ||
säde tule kibe ehk tule kribe Kei || (lahjast, viletsast olendist) muedu olli tu̬u̬ `tüt́rik nigu kribe,
`täitsä peenike ja `kõhnlik inime Nõo;
ma kribesid es tu̬u̬ʔ,
ma tõi iks äid `lehmi San Vrd kriiven,
ribe22. veidi, natuke üks kribe `puudub,
`muidu oleks ülitand (ulatanud) VNg;
mett‿üks kribe ei olnd näha Mar;
`Vankrel põld raua kribetki `ümmer Kei;
põle `õhta [põrsale] kribetki `anda JJn3. pl (lume)kübe, helves lume kribemed,
`pissed lume `elbed Tõs;
mõned kribemed tulevad [lund] JMd;
sajab lume kribemeid VJg;
kribemed,
need on ivikene jääs,
mis krõbisevad,
kui vasta akent ehk vasta `seina sadavad Lai;
`papre kribemid om maha `aetu;
räti `narma,
mes ärä vanuva,
siss jäävä kribeme `järgi Puh ||
Piim juba kupal,
nää vahukribemed tulevad Jür4. kirme, õhuke kord jää kribemed juo vie pääl Lüg Vrd krebe,
kribemes
kribe2 kribe g -da Lüg, -jä Kuu krõbe, kuiv Verk `vasta `päivä `seinäle `kuivama, siel ott `päivä`paiste sen sida `ninda `kuivaks ja kribejäks, et murenes kätte vahel `ierujess `vergust `lahti Kuu; kui `einad jo `kaunis kribedad akketi kokko `riisumaie Lüg