kreslakreslaReiLNgK(kreślaPee) ITUrvKrlHarRõu(krõsla, kreesla, krisla) Vas; `kreslaRKos; kräslaEmmPhlMar(-ä), krislaKäi, `krõslaPlvRäp, pl `krõsliʔSe; reslaSa(risla, kreslaKhk, `reslaMuh) L(kreslaTorHää) PilTrv(risla) HlsHel, resläVigTõs(reśla) Khn, räslaMär, rislaKJn 1.kerge sõiduregi `kreslaga `sõidetasse `talvel, üks obune iesJõh; reslal oli kadaga `pulkadest pöhi, jalased olid tahutud, nee εs ole muljutud; suuremaa meestel olid resladKhk; nüid o reslad ja saanid, `enne olid reed Kse; reslaga sõidetas `linna Hää; kresla oli kirikus käima jaoks, naa `kergem obuse järel `panna kui regi Ris; kreslal on pulgast seĺlatagune taga Juu; istu reslasse ja mine Trv; Ma˽panõ hobõsõ krisla ette Rõu; krõśliʔ mis `sõitaʔ, `kergeʔSe 2.reele seotav varbpära `kresla - - `pannasse rie `pääle ja siis `einakott, vel `sinne `kresla `sisse Lüg; `Kreslaga ries oli `ruumi `rohkemb [kui saanis], võis `kolmekeste üks`teise `kõrvas `istuda IisR; Talve pandi risla ree pääle kui kaugele mindi, siis oli param istuda Khk; kus meie soani `resla jäen ooMuh; tä tegi uue kõrge kräsla na suure saksa saani Mar; reslal on `püsti pulgad ja saanil oo lauadMih; Pane resla ka ree peale, sis kindlam sõita PJg; `sõitsid `riega tühjalt, siis sidusid kresla `riele `piale, oli seljatugi Jür; kreslaga regi, reel kresla pial Trm; Miä oidse endät irmuga kõvaste trammin vasta kreslad Nõo; `krõsla oĺl kah sõidu jaost. timä oĺl varbost tettü. perä oĺl ka vitsost `koetu, oĺl koŕvi `mu̬u̬duRäp Vrdkreska, kresku, kreslik, kreslu, kresna 3.ree veoraam `kresla on rie pääl, `ninda rie `kaustadest `kaugemal, et kuorm saab `laiemb; siis `võetasse `kresla küll päält `vällä, kui `minnasse `metsa puid vedama, ei taheta `kresla puid rikkudaLüg; Kõverist kase puist `tehti sie `kresla Jõh; isa võt́tis kresla pialt ära, pani seina naeale `püśti, kui parandas kedagi LaiVrdkresna 4.magamisase, lavats panin `toise `kresla `peale magamaVNg 5.sõimigavene ilma resla; sa oled üks vana taga`veetis resla Hää; ta om väegä kõhn, nigu vana kreslaRan