[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kramm1 kramm Hi(? g krami Emm) spor LäPõ, Ris Juu JMd Kad VJg I Äks Plt San Plv, kraḿm Puh Nõo Kam Urv Räp, g krammi; kramm g `krammi R(n `krammi Vai); ramm Khk Mus Vig Han Kse spor Pä VlPõ, Rõn San, raḿm Han Mih PJg Hls Krk Puh Har, g rammi kriimustus, täke; arm; sisselõige, õnar, sälk Monel `taldrigull on juo puest `ostajess kramm siess Kuu; `kirve `krammi on jalas Vai; piab `öigu `järge rammiga (vigastusega) kala puhas ää `viskama Mus; sool nina peal kramm, üsna nagu oleks tükk pealt ära Käi; koer ammustas nönda, et krammid taga Rei; väike kramm oli `sisse `tehtud [paadi] kanale, rauast kramp keis üle Rid; Põldvään `tõmmas `piśse rammi `sisse ja nüid sõrm valutab Han; [kasuka] keskpaiga kohal oli koa põõn, pitsid, rammid `sisse lõigatud, `täkmed `sisse raiutud Mih; need on `seuksed `joosja aavad, iho on kõik `seukseid `ramma täis Pär; [härja] ikel olid nisukest, krammid olis sies jälle kus, jutt käis seal ike krammi siest ja sarve takka koa läbi Ris; kui omale ädä teed, sis kramm jäb järele, `viimaks sis arm jäb järele Juu; [puuanõu küljelaudadele] `uurame krammid `sisse [põhja kinnitamiseks]; Vähe miski asi [ihu] külge puudub, jälle krammid taga Trm; saare pakud `oĺlid kõik, aga `kirvega `oĺlid kõik raiutud - - mitt‿üks sae ramm ei olnd säl KJn; [puukoor] rammi `sisse tõmmanu; suidsulihal ei lüüvvä `raḿme `sisse, uisa lääve `raḿme `sisse; magatsi `pulkel olliv rammi sehen Krk; mul `olli käe pääl kasujas ja viil prõlla om tast raḿm järele Puh; taal puul om raḿm sisen, ta ei `kõlba Har; krammist või kah tõõnõ kõrd hädä tullaʔ ku must `sisse lätt Räp || Tuleämm - - ülämine õts `raudane, suon sääl sies, kramm, `krammi vahele `torgeti üks `pieru õts Lüg; pugu lehm, kellel krammid (triibud) käivad üle Phl; üks kramm õllud obesel küĺjen, karvad ärä lähnud, nagu kriimusset Kod; küine kramm, kramm on se naha riba siin küine ääres Plt Vrd krimm2 Vt rammiline