kraasima2`kraasima, (ma) kraasi(n) JämHiMarRis 1. a. laasima ma `kraasisi see puu äraJäm; jämemad puud `tooda `oue ja kraasida ääRei; `metses kraasitaks puid; puu oksad `tahtvad ää `kraasidaRis || laasuma lina ää `kraasind juba ReiVrdkaasima1, kaaskima, karsima1b. suleudemeid rootsude küljest lahti näppima kraasitud ehmes, padjade `sisse saab Jämc.puud koorima katuse `vetsu kraasidaks, `aedaks taha `pεεle (eemaldatakse pikuti kooreribad) Käid.linu kupardama linad on kraasitReiVrdkaarsima, raasima1