kraapskraaps g kraapsiJämKhkEmm, kraapsuRidMarHääKoe, `kraapsuIisR; kraaṕsKan, g kraapsuOteUrv; raaps (-ua-, -oa-) g raapsuSa(-ua-, -oa-) MuhMärKsePJg; kraapsi-Hi, raapsi-Khk 1. joon, kriips; kriimustus, vorp `seeme vahe `raapsu `mööda küliti; küli vahe raapsKär; kaks suurt ussi `amba `raapsu oli kiŋŋa `pεεlMus; muga aeavad adraga ühü `laiused raapsud pöllust läbi, siis nee `üitakse `sitmedKaa; [tuulikukivi] `sirkel oli `lihtne puu `sirkel ikka, teras nailad `otsas, et kivi `pääle `roapsu `tömmasPöi; raaps või rõme maa seesPJg 2. tööriist a. kraapimisvahend leva kraapsJäm; levaküna kraapsEmmb. kartulikabli `kartuli `võtmise kraaṕsOtec. linakamm – OteKanUrvd. luuakonts – MärKoeVrdkraap1, kraap|luud, kraaps|luud 3.kraapsamine Paar `kraapsu `tõmman viel rehaga, siis on lõpp; Võtta kouk, enamb ei tie `ühtki `kraapsu IisR