[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

kraapsima `kraapsima Jäm(raapsi-), (ma) `kraapsin VNg IisR, (sa) kraapsi Khk; imps kraapsitass Ote; `raapsima Khk Muh, -e Krk, `raapsma Saa, raapsi-,
1. kraapima laps `kraapsib pääd VNg; `Kraapsi ulk aega [tikke], tuld ülesse ei saa IisR; tuhlist `kraapsima Jäm; ma `aksi löimet `raapsima `tainast `puhtaks Khk; siis akati `noaga `aiged `kohta `raapsima Muh
2. linu kupardama ku lina om ärä kakut, siis raapsits ärä Krk; kraapsiga kraapsitass linnu Ote
Vrd krapsima
krapsima `krapsima Emm, krapsi- Ris Kei Jür JJn Lai
1. haarama, kahmama, napsama akas maast sülla pεεlt kivi `krapsima Emm; kaśs `krapsis roti `kinne Ris; loom `krapsis `rohtu Lai
2. kupardama, lõikama Ku [kanepid] krapsitud olid, siis `pańdi likku Kei; `krapsis `juustel tükid otsast ära; `krapsis sirbiga rukist Lai
3. kraapsama, rapsima Krapsis mitu tikku ää, enne kui tule paja alla sai Jür; mis‿sa krapsid neist tikkudest JJn
Vrd kraapsima
kriipsima `kriipsima, (ma) `kriipsin Kuu/-/ VNg IisR, kriipsin Rei; `kriipśma Urv/-mä/ Plv; `riipsima, (ma) riipsin Mär; `riipsma Vig kriipse tõmbama, kriimustama; kraapima Siis, ku olimme juo `saaned nii `kanturaks, et `muistimme `pliiatsiga paberi `pääle midägi `kriipsidä, siis läks aig `palju `kiiremäst Kuu; `kriipsi käe `marraskille VNg; `Lapsed, `teie `kriipsige pada põhi `putrust `puhtast IisR; riipsib terava otsaga kõik laua ää Mär; Lat́s om pleiatsiga˽kõ̭iḱ ussõ är˽`kriiṕsnüʔ Urv || (niitmisest või riisumisest) Eks sie maa vähe (veidi) `kriipsida saand IisR; nad `riipsisid mud́u, mis siit `niitä oo, mõned kaste˛eenä karbad Vig Vrd kripsima
*krimpsima da-inf `krimsida kortsima `krimsib kokku, `üksta keik mida kokku `krimsida, kas `verko voi `riiet Jõe Vrd krümpsima
kripsima `kripsima VJg Puh; `r- Vän; pr (ta) kripsib Juu
1. jooni, kriipse tõmbama mutku kripsib paberi `peale Juu; lihunik kripsib (märgistab) luomad ää VJg Vrd kriipsima, krõpsima
2. kärpima laps `kripsis koera karvad ää VJg
3. „suskima, näpistama“Puh
krompsima1 `krompsima, (ta) krompsib Emm Rei, `krompsib VNg (krompsudes) sööma obune `krompsib `einu VNg || närima, näksima obu krompsib vahel teist ka kaala pääld, kui `kihleb Emm; obused `krompsivad teineteist Rei Vrd krõmpsima, rompsima
krompsima2 `krompsima, (ta) krompsib Koe, kromsib Jür kortsima; krookima ta `krompsis kokku Jür; `sat́sisi `krompsima Koe Vrd krompsutama2
krupsima `krupsima, (ta) krupsib
1. kortsima; krookima [riie] krupsitaks kokku; krupsitud - - `sielik Ris
2. kähardama, lokkima `krupsivad juuksed `krupsi Ris
krõmpsima `krõmpsima, (ma) krõmsin Mär, krõḿpsma, (ta) krõḿps Räp Se, da-inf `krömssida Vll krõmpsutama obune krõmsib `einu Mär; hobõnõ sööse nigu luid krõmpś Räp Vrd krompsima1, rõmpsima
krõpsima `krõpsima Jür Sim Trm Ksi Lai; `krõpsma Ran Plv, `krõṕs|ma Puh Kam Vas Se, -me Krl Har
1. krõbistama `pähknid `krõpśma Puh; hopõń sü̬ü̬ ku pauk, krõṕs õ̭nnõ Vas || kriuksuma `saapa `krõpśvaʔ Se
2. kriipsutama, kriipse tõmbama `Krõpsisime `tahvled täis - - ikka `krihvle otsaga Jür Vrd kripsima
3. seksima käib `krõpsimas Trm; nigu poesi ja `tüt́rigu, seräste kottale üteldi, vai naene `võõra mehega, siss üteldi `krõpsmist Ran; tu `oĺli vanast tu `irmuss sõna tu `krõṕsmine Kam; poisiʔ `krõpsvõʔ `tütrikkõ Krl; sa olõt uman elun naid `tüt́rikkõ küländ `krõpsinuʔ Har
krömpsima `krömpsima, (ta) krömsib kortsima mis sa tast kokku krömsid, nõelu `sirgelt Nis Vrd krümpsima
krümpsima `(k)rümpsima, (ta) (k)rümsib kortsutama; kortsima `rümpsis `riide ää; raiskab või krümsib `riide kokku; vana `riide `krümpsis kokku Kse Vrd krimpsima, krömpsima, krümpima

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur