[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kraps1 kraps IisR Emm Ris Juu Se, g krapsu Khk Hää JJn, `krapsu VNg, krapsi Ans Khk Tõs Trm KJn, `krapsi Kuu; kraṕs g krapsi Nõo(krabsi) Rõu hakkaja, tragi, energiline, kärmas Midä `väikäsemb, seda `krapsimb Kuu; Poiss on `ästi `kärme ja kraps `jõuvab iga tüö `juure IisR; nii kraps inimist pole veel `suiliseks olnd Ans; [laps] nii krapsiks läind, et seda‿p pia `ükskid koht `kinni Khk; See aa veel üsna kraps mees Emm; kraps tüdruk; Nii kraps, kui sina `ütled, nii tema läheb, aja`viitmist põle Hää; ta on üks `kärme ja kraps inime Ris; nihuke kraps ja krõbe inime, kohe lähäb ja teeb, `krapsti `vaĺmis Juu; Neskesed virgad ja krapsid perenaised, need said `varsti ammustada ta (rätsepa) käest Trm; Sii on peris kraps inime, saab iga tüüga `valmis KJn; Egalõ tööle kraṕs Rõu; kraps miiss Se || rukis `tahtis εnamist laisaks `jääda, aga tänavu oli nii erk - - nii kraps `kärmas (lopsakalt kasvanud, pole lamandunud) Ris Vrd krapsak2, krapsakas1, krapsis, raps
kreeps1 kreeps g kreepsi Jäm Käi Rei spor L, K(-ie- Ris Kos) I(krieps Iis; kri̬i̬ps Kod) San; krääps g krääpsu Rei; krieps g `kriepsi R(kreeps Jõh IisR; p `kriepsu Lüg); kreebś Krl, kreebs Räp, g kreebsi; kreep g kreebi Juu(-ṕ) Trm; kriep g kriebi JMd Koe VMr VJg; reeps Krj Pöi(reep), g reepsi Khk/-ää-/ spor LäLõ , SJn(g reebsi), reepsu Kaa Aud; ri̬i̬ps Trv(-ṕs) Hls, g reepsi KJn vähktõbi Oi, sie krieps on `oite huon `haigus Kuu; `kriepsi kätte sureb inimene `välla kõhe Lüg; `naisel akkas krieps kori (kõrisse) Vai; rääps vöttas see εε Khk; Kobjas, see va kasekäsen - - see ju krääpsu `vastu ka Rei; `arvab et reeps `kurkus oo Mih; reeps on `kõhtus Vän; kreeps lammutas lõua końdi puruks; aŕst üteld, et peäb kreebi ää `lõikama Juu; kreeps, se on `kange `sööma, sööb kohe kurgu läbi Ann; kriep, sie on suo seĺsi viga VMr; kreeps lei kõrisõlme `sisse Kod; kreeps lõi `rinda, aav ei kasund änam `kińni Vil; Sel naisel om reeps sehen Trv Vrd kreepsihaigus
kriips1 kriips g kriipsu SaLä Hi LäPõ(g -o Mar) Han u Tor, Hää K(g kriipsi Kei, -o Ris) I T V(krõips Vas; g kriipsi Plv Se), `kriipsu R(n, g `kriipsu, `kriipso Vai); riips g riipsu Sa L Plt KJn M
1. joon a. triip, jutt ku nenä kohal `silmie vahel on üks kriips, siis sie inimine jääb `leskeks Kuu; obosel on must kriips `sella pääl Lüg; sääl (rahvarõivaseelikus) olid pisised rohelised kriipsud, sääl olid pisised roosad kriipsud Jäm; Moa on nii köva, adr äi akka `peale, muidu riipsu nükerdab `sisse Pöi; kas‿sa `oskad ka kriipsu järäle `saagida Mär; ja siis `liien oli ju riipsu `tõmmamise jaos Tõs; puu lusikaga sai `tehtud kriipsusi ja `aśsu [või pinnale pütis] HMd; Krõipsu kottalõ lüüʔ kirvõga tsälk Vas || (tüdruku suguelunditest) `Kriipsu pühiti `kuivast `särgisabaga, enne ei õld `püksi jalas Lüg || fig tömma selle asjale riips pεεle (loobu) Khk; siis [kui vanad kaovad] on külal kriips peal Mus b. tähis(tus), piir- või äärjoon kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema Lüg; riips lõigetasse ede kui `raavi tegema aketasse Khk; sügisene riips on ikka param kui kevadine vagu (sügiskünnist) Kaa; väed riipsud ette, sis külitässe sõnna vahele Vig; kui külija külib, siis [tõmmatakse] kriipsud ette, need on `itsmed Lai || fig `riipsu ede vädama (pidevalt teisi õpetama) Khk c. kramm, kriimustus; mõra Nää sel `kaussil on kriips sies, ärä sida kovast pese Kuu; Pisike riips oli jala all, pärast läks ulluks, akkas mädanema Pöi; nego sol üsna `kriipsa täis, sa oled eese neo ää kriimostand Mar; kaśs kriimustas, kriips jäi järele Tõs; suur verine kriips oĺl käe pääl Rõu; kriipsu peal(t), kriipsu(s) täpselt, tähtaegselt; täppi, täkkesse riipsu pεεlt oli `öige Khk; oort `riipsus `öige Pöi; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks Juu; tahab, et riipsu päält olgu kikk kõrras Hls; nee omma kriipsu päält üt́s‿suurudsõʔ Har
2. raas, kübe Ei ole siin jäle `kriipsugi ies Kuu; ei saanud mitte `kriipsugi VNg; `Olgu `kriipsu jagu `laiemb IisR; Seda palki tuleb veel riipsu vörra edatsi aeda Kaa; meri `tööne, pole laine `kriipsugid Käi; Mitte üks kriips (mitte sugugi) Vän; `juhtus seda ka, et põld lume `kriipsu maas Lai; ma mitte ütte `riipsu ei võlede Krk; mul om kõ̭iḱ palk ja mu̬u̬n sisen, ma ei ole ütte `kriipsugi säält saanuʔ Har
3. (mõõt) Kriipsuks arvati kolm puunoa (pussi) seljatäit Phl
4. vana kulunud luud mis sa selle kriipsuga teed, sellega `suagi `pühkidä Juu; vana luua kriips vedeleb muas JMd; `võt́sin mõne kukepuu oksa, tegin ühe [luua] kriipsu JJn
5. fig (purjus olekust) ollim `parre mehe puha, olli parass riips pähän; na olli riipsun puha; ma võta vähä, et ma `riipsu jää, siss om ää olla Krk
Vrd kiips1, kriip, krips2
krips1kreps
krups1 krups g krupsu Jür HJn JõeK Kad Sim, `krupsu R; pl krupsid Ris
1. keerd, kruss lõngas `laŋŋale lüöb krups `sisse, on `liiga kierd Jõe; [uus võrgupael] Ott `krupsud ja `nuubid sise. `Külmäl ajal vois paul sield `krupsuje kohast `katkeda Kuu; `Lõngal `krupsud sies IisR; Krups on sõlme `moodi, aga kõvem Jür; ei `kõlba kue lõngale, võtab `kat́ki krupsu kohalt Sim
2. krooge krupsid on `sielikul pεεl, krupsitud Ris
3. kaiss kutsub last, et tule mu `krupsu, mu krupsu `sisse; ma puen su krupsu `sisse Jür
Vrd kruks
krõmps1 krõmps IisR Kei Juu, g krõmsu Mär Tõs VJg I, krõmpsu Var Hää Kad Puh, `krõmpsu Lüg; krõḿps g krõmpsi Hää; krömps Rei, g krömsu Jäm Ans Ris, krömpsu u Jäm Ans
1. int `Ammustas `kapsa `juurikat krõmps, krõmps IisR
2. kõhr, krõmpsluu Krõmps kõhe krõbiseb, `tunned et on krõmps sies [kõrva katsudes] Lüg; ninal on krömps Jäm; ma noorest pεεst söi ikka krömsu ka ära Ans; traat́ `pantaks sea nina krõmpsist läbi Hää; sea peal on krõmsud VJg; kreeps lüänud `ninnä, tämä krõmsu `kõsta `lü̬ü̬mä Kod
3. midagi krõ(m)psuvat a. krõbekuiv; küps ära `kuivan krõmps, tegemata jäen rohi; pannidega `pandi [linnased] `ahju, kuivatati nii et krõmpsuks jäid Var; liha na krõmsus läin, `kõrben ää Tõs || Ega ta (kapsas) paepialist ja `krõmpsu [maad] `saĺlind, sial kuivab ää Kei b. poolkõva, -toores karduled oo alles krõmsud, vähä keend Mär; Esimesed on otstakud, ot́siksed, jämedad kõvad krõmpsud, [need] `soeti kõige enne ära Hää
4. kange, vänge, terav krõmps ais Mär || fig viin kas sedä va `krõmpsu suab Kod
Vrd kromps, rõmps
krõps1 krõps Lüg IisR Hää ViK Trm TLä, g krõpsu LäPõ(-o Mar) Tõs Jür; kröps g kröpsu Ris (helist) krõpsatus, prõks sirp `krõpsub kääs, krõps ja krõps Lüg; läks `kat́ki krõps Mär; kengäd köivad, krõpsud taga Tõs; mis asi sie sial `krõpsu tieb JMd; asi läks krõps `kat́ki VJg; `kiäki küsinu liinan `nöṕse, mes tõene tõesele `siśse läävä, esi teevä krõps ja krõps Ran Vrd krõks1, rõps1
krääps1 krääps VNg Kei kidur, nigel krääps luud `öeldakse sellele mis kulund oo Kei
krümps1 krümps kramp krümps tulle jala `sesse Phl Vrd krümp2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur