[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

kramp1 kramp g krambi Jäm Hi Mar Mär Kse u Saa, K I Puh San Räp, `krambi spor R (n -i Vai); kraḿp g krambi Tõs Nõo Võn Kam Ote V(g kraḿbi); tramp Kse Vän; ramp Sa Muh spor L SJn, raḿp Han Khn Hää M, g rambi spasm, kramp kramp viab `suoned kokku Lüg; rambid akavad `keima kui surm tuleb Mus; Mool `kargas äkist ramp sääre marja `sisse Jaa; rambid `öetse inimese ää koa `võtvad, nee oo südame rambid Muh; lapse krambid on säsugest, mes `sorma toovad Käi; jala sees oo kramp Mar; Lapsel köivad rambid pial Han; rambid käüväd sõrmõtõs Khn; käsi kangestab ää, tramp lööb `sisse Vän; krambidega olin ädas kui ma terake sirutasin HMd; jälle kui lapsel krambid `piale tulevad, siis kõigepialt tie kamelive `vańni Sim; ehmätämisess lü̬ü̬b `veikse lapsele krambid Kod; krambilille teed `antasse, kui on krambid Plt; `surri ärä `raḿpege Krk; nakassi krambi `kiskma, krambi kissivä ku jäĺe Nõo; mina ei või `paĺla seerdega - - kävvä, siss käip kraḿp `jalgu sehen Kam; tiä oĺ `kraḿpi kooluʔ Urv; krambiga koolõs `välla Lei || langetõbi kramp ḱäü pääle, väristäss, [vanasti öeldi] koolõskõlõmisõ tõbi Se || Kui lapsed nutavad siis öeldakse: Kramp mokkas Mär Vrd kremp, krõmp, krümp
kramp2 kramp g krambi Jäm Rid Mär hv Vig, Var Nis Juu Pee Sim Trm Kod Plt Ran San Har, `krambi R(n -i VNg Vai); kraḿp g krambi (kraḿbi) spor T, VId; traḿp g trambi Kse; ramp g rambi Khk spor Sa, Muh spor L(g ramba Tõs) SJn Kõp San Vas Se; raḿp g rambi Han Mih Tõs Khn Saa Hls Krk Hel, raḿbi Rõn San Har Rõu Vas Se
1. auguga rauast ukse, värava jne sulgemise vahend `Toises `luugi `servass oli raud kramp, mes ois `luuki `kinni Kuu; `tõisel veräväl on puom ja `tõisel kramp `küljes - - kramp `panna `ümber `puomi `õtsa Lüg; `ukse küles on `krampi ja `piida küles on obadus; `kiskos `kambri `krambi `puolest Vai; ramp keib tabalukuga `kinni Khk; Püsta lauda ukse rambile pulk ede Kaa; meitel kuuri ustel oo koa rambid Vig; traḿp oo ukse ees Kse; tasa piäb `linki liigutama, tasa `raḿpi raksutama rhvl Khn; `vargad oĺlid `tahtnud `rampi lauda ukse küĺlest ära `kisku, aga es saa Saa; väraba kramp, kõber raud käib üle poomi Nis; krambi paad obadusess läbi, pissäd läbi; uks `pantse krambiga `kinni; vanass sidoti uksed nüärigä `kinni, aga nüid, kos puu käib `riśsi ukse ette, käib kramp `piäle Kod; Ma tei sepäl kolm raḿpi, poodin es ole `raḿpe müvvä Rõn; raḿp om lapikune, tu̬u̬l om mulk `vällä lü̬ü̬d, tõsõ ussõ sisen om aas, tu̬u̬ pandass `kaala ja sinna taba ette, vai puu pulk ette Har; panõʔ kraḿp haagilõʔ Rõu || fig nüid on kaks kolm last ära, pannasse kramp `piale, lukk ette, `rohkem ei tule Plt Vrd krampraud
2. riiv; endisaegne ukselinkTor Krk Rõu Se Õdagu `toukat ussõlõ raḿbi ette Rõu
3. haakVai Khn Juu Hls Nõo Plv Se pane uks `krambile; `kirstu uks läks `krambile Vai; Ehk ulatud `nuaga `törkis `vaoksõ rambi `lahti tegemä Khn; uśs om rambin; võta rambist `valla Hls; pane mõni pulk `pääle krambile, sis‿ta ei saa `krampi üless `tõsta; täl `olli välimäne uiss krambin, me es saame `sisse Nõo; vanast oĺl kraḿp, nüid üteldäss aaḱ Võn; kõ̭igil väŕril umma‿kraḿbiʔ; tiä võtt `värre krambist vallalõ Plv || ohjalõks `ohjõ krambiʔ Lei || [piiblil] kõva˽kaasõʔ, ega nuka pääl neli vaśk `nöpsi, `kińnipanõku krambiʔ Võn
4. tabalukkJuu Vas
5. jäigalt ühendav poolvõru, klamber `masti `krampi kävi `masti `piida `augu ies; `raudane `masti `krampi VNg; maśt keib rambiga masti `piitas `kinni Mus;`väike kramm oli `sisse `tehtud [paadi] kanale, rauast kramp keis üle; mastikramp oo piida või kana `külges raudkramp oiab `masti `kinni Rid; `rõ̭õ̭vapoomi raḿp, raḿp om kellege [kangapoom] `kinni pannass Krk
6. pl krambi hoone ristnurgadOte
kremp kremp g krembi Tõs Aud Tor, kräḿp g krämbi Tõs; remp g rembi Aud Tor Saa KJn Krk kramp kräḿp `jalgas Tõs; rembid või rembi `aigus mis kokku kisub Aud; rembi tulev lastel `pääle Krk Vrd krimp, krõmp
krimp1 krimp g `krimbi „umbes räime suurune mustade täppidega kala“ Vai
krimp2 krimp g `krimbu VNg; rimp g rimbi Pöi korts, kurd `krimbud `kulmus jo puha VNg; `tõmbas suured rimbid `sisse Pöi Vrd krimps, krümp
krimp3 pl krimbid kramp suured krimbid köevad sees Tõs Vrd kremp, krõmp, krümp3
kromp1 kromp g krombi LäLo Ris ronk, kaaren must kui kromp LNg; mõni aast oo `krompa küll Rid; `enni olid ikke krombid - - nüid `ütlevad rongad; kui krombid karivad, siis - - mõni `ütleb, et siis pidäde õnnetus tulema Mar; kromp tieb kurrat-kurrat, vannub `kangest Ris
kromp2 kromp g kromba VId söödasõim mine˽vi̬i̬ʔ hobõsillõ `hainu, panõ˽`krompa Plv; kromp iks oĺl, nukah, mõni `leiväʔ lavvaʔ kokko, vai reteĺ nukah nii et haańa es tulõʔ `maaha Räp; hainaʔ omma krombah Se
kromp3 kromp g kromba rehetoa külgkamber; aganik rihe all eräle nulk kutsute kromp, too poolõ pääl, kos `väiko väräʔ; pääʔ `tu̬u̬de sinnä, `ku̬u̬rma valõte `ümbre, nii kavva kui tõist `tu̬u̬de, krombast atõte [vilja], krombal põrmandot es olõ all Räp
krump1 krump g krumbi Kod, g krumba Har Lei Lut kurd, krooge, volt krumbaʔ oĺliʔ `pantu `müt́sül `ümbre Lut
krump2 krump g krumbi kruup, jäme tang krumbid ehk kruubid Kod
krõmp krõmp g krõmbi kramp kui krõmbid sõrmetesse kεivad, rõimaga - - kui õbe sõrmus sõrmes oo, siis kaub ärä Var Vrd kremp, krimp, krümp3
krämp1kremp
krämp2rämp
krümp1 krümp Emm Käi, g krümbi, krümbu Rei
1. a. s vilets maa, küngas ma pole senne vana krümbu pääld midagid saand Rei || küür Sellel aa krümp selges Käi b. a künklik See einamaa tükk on nii krümp ja vilets, et äi tasu `niitagid, `mätlik, kivi ja `kandusid täis, `rohtu äi `kasva Emm Vrd krümplik
2. (sobimatust riietusesemest) Jäkk on pisigene na‿t krümp - - äi sehane süni `selga `panna Emm
krümp2 krümp g krümbi Hi kramp Krümp löi jälga Emm; krümp on se, mes lööb kεε ehk jäla `sesse; jalge sees käivad krümbid Käi; Mo `reide `kargas krümp Rei; krümpi krampi Vidas jäla krümpi Emm Vrd krimp3, krümps1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur