[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

krabu krabu g krabu, kravu; krabo Vai vähk krabul on `sorgad, krabu käib tagurpitte; läks `ninda punasest just kui `keidetü krabu; kravud `elläd kivede all enämästi; nüüd ävisiväd kalad vähämäst ja krappu, neid ei ole nähägi Vai
-krabu Ls kribu-krabu
kribu kribu Kuu VNg Lüg Jäm Khk Tõs Tor Hag Juu JMd Ann Koe VJg Kod Lai Plt pisike; väheväärtuslik, tähtsusetu üks inimese kribu VNg; Vana`muori kribu `tuise üläs; turul olid ka [vaarikad] `niiskesed `piened ja kribud Lüg; `Niedki kribud (õunad) tuul ajab `enne`aigu maha Jõh; On üks `taadikribu nigu kasukavarukas IisR; pisise `tuhli kribud on nii igavad `kiskuda; tεεb kuidas nee `tuhlid siaste nii kribuks jäänd on Khk; Äkise `aige `rohtudel olid pisist kribud sinised öied Rei; va `tihle kribud; õõna kribud Tõs; see (loom) va kribu või närv või Hag; nihuke kõhn ja vaevane, on üks inimese kribu Juu; eks ta old ooletuse pärast, et nad (porgandid) nii kribud jäivad JJn; rasv tahab ära kurnata, kribud (kõrned) `väĺla Ann; lammas nagu kondi kribu, mis tast üle [talve] pidada, ta sureb ää Koe Vrd kribi1, ribu
krobu krobu Lüg Äks, -o Lüg Jõh
1. kõbjas `kõigi `puudel, mis mädänend - - `kasvab krobo Jõh
2. krobeline asi [hobusel] preid jalas, kus `karvad akkavad, `sinne `kasvab krobo Jõh || üks tühi krobu on, mädänd `õõnes puu, sest enam ei saa `linnubud ega Lüg || pej vana `naisekrobo Lüg Vrd krobi, krõbu
3. krobeline krobu koorega Äks
krõbu krõbu Kod Plv Vas Räp, kröbu Jäm, krõbo Mar
1. puru kõiksugused krõbud ja mutukad lähväd `kaevu, kui kaev on `lahti; krõbusid pudeneb alate laess läbi Kod; ta (haoprügi) um ku krõbu kuiv Plv
2. krõbe krõbo leib Mar
3. (inimese)kõbi Jään vanaks kröbuks Jäm; vana inemise krõbu Vas; ärʔ jo kobistonu vanast kui krõbu; kõhõn kui vana krõbu Räp Vrd krõbi
kräbu kräbu Nõo Kan/-o/ Urv, ḱrabu Kan/-o/ Urv räbu, (hao)puru, prügi Siiä om toda kräbu nii paĺlu laḱka pillutu, et ei saa kõńdi koskil Nõo; huśs eläss `raotuidõ ja soiõ sisen, sääntsen kuivan kräbon Kan; `lastõ ja kräpu pandass pää ala Urv Vrd krämu, räbu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur