[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kraabe kraabe g `kraape Kuu Rei Jür/-oa-/; n, g kraabe Krj Emm Ris; n kraabõʔ Urv; raabe Krj Muh Krk, g `raape Khk; ruabe g `ruape Vll, roabe g `roape Pöi; -kraabe Lai; pl -`roaped Pil
1. kraapimisvahenda. kaabits, linaraats jne lina `kuprad kraabitakse `kraape peal ära Kuu; `kiskus [leivaastja] `ruapega `puhtaks Vll; `kraapega kraabida leva küna Rei b. riiv see oo ahvena raabe, sellega raabitse ahvenad `puhtaks Muh Vrd kraap1
2. kaabe, riive `katla raabe Khk; Kui sa ennast pöledad - - siis on väga ea `kardulikraabet `pääle `panna Rei; leiva küna `kroaped `pańdi viel kaĺja `peale Jür; Mõhe kraabõʔ jäi jäl˽juurõtusõss tõsõss kõrrass Urv || noor kartulikoor `vöt́sin kraabe ära Ris

krabe krabe Lih Var Juu Tür Har, g -da Vai(g krabe) Mär Tõs Jür Kod Lai TLä(krape Nõo), g -ja Kuu; krabõ, -e Har; n, g krapõ Urv Har Rõu Vas
1. kõbus, tragi, kräbe tä oo alles krabe eit, aab juttu ja teeb tööd Tõs; poiśs one kärme ja krabe Kod; kel oli kõige krabedam obune, see käis voori ees Lai; tõene om välgäss ja krabe, tõene om - - tosserduss Ran; `ta‿lli serände `väike meheke, aga `äste tragi ja krabe Nõo; Krapõ `tütruk, käe˽käävä˽ruttu ja ruttu Urv
2. käre, kuri sedä `öellä krabedast, kedä vihastu Vai; siihn oĺl üt́s miiśs, tu oĺl väega krabe popsõlõ; mi `pernaanõ om õks mõ̭nikõrd õigõ krapõ kah Har
3. krõbe täna on krabe küĺm, täis küĺm on Mär; `täämbä om õigõ krabõ külm, haara vai sõrmõ `suuhvõ Har || sõda oĺl õ̭ks krapõ (äge) suurõtükü˽lasiʔ Rõu
4. habras; kare, kore `niisukaised krabed(ad) puud olid, `mursin `kääga `katki ja toin kodo Vai; ta (vikatitera) on krabe, tera purub eest ära Khk; tarnaenal om peenikse krabeda nupu, mes `rõiva `küĺge jäävä; kui lumi om veedike sulanu ja siss jälle küĺmetäb, siss võtab lume krabedass Ran

krebe n, g krebepl krebemed Kod; pl krebesseʔ Lei õhuke kord, kirme; väike tükike krebe on piimäle piäle tõmmanud ehk aĺlituse kõrd; aĺlituse krebe lü̬ü̬b piäle; ijä krebe juba vede piäl; eks karvakrebemed õlid naha piäl Kod; krebesseʔ (jääkillud) Lei Vrd kribe1

kribe1 kribe g -me R(-ma Lüg) LNg Tõs Mar(g kribe) Kei Kos JMd JJn Kad VJg Sim Lai Puh, krõ̭be Räp
1. raas, iva, tükike läks `nenda purust, et kribemed vaid `jäiväd järele; ei `andand `miule kribendki Vai; üks eina kribe sii maas; üks leiä (leiva) kribe jäänd koa siie laua `piale Mar; igaühel pisike kribe [maad] Kos; saab terake supi `sisse neid [porgandi] kribemeid JJn; küll oli `toitusi, aga `mulle ei `antud kribetki VJg; Mä ei olõ täämbä jumala krõ̭pe suuhtõ saanu Räp || säde tule kibe ehk tule kribe Kei || (lahjast, viletsast olendist) muedu olli tu̬u̬ `tüt́rik nigu kribe, `täitsä peenike ja `kõhnlik inime Nõo; ma kribesid es tu̬u̬ʔ, ma tõi iks äid `lehmi San Vrd kriiven, ribe2
2. veidi, natuke üks kribe `puudub, `muidu oleks ülitand (ulatanud) VNg; mett‿üks kribe ei olnd näha Mar; `Vankrel põld raua kribetki `ümmer Kei; põle `õhta [põrsale] kribetki `anda JJn
3. pl (lume)kübe, helves lume kribemed, `pissed lume `elbed Tõs; mõned kribemed tulevad [lund] JMd; sajab lume kribemeid VJg; kribemed, need on ivikene jääs, mis krõbisevad, kui vasta akent ehk vasta `seina sadavad Lai; `papre kribemid om maha `aetu; räti `narma, mes ärä vanuva, siss jäävä kribeme `järgi Puh || Piim juba kupal, nää vahukribemed tulevad Jür
4. kirme, õhuke kord jää kribemed juo vie pääl Lüg Vrd krebe, kribemes

kribe2 kribe g -da Lüg, -jä Kuu krõbe, kuiv Verk `vasta `päivä `seinäle `kuivama, siel ott `päivä`paiste sen sida `ninda `kuivaks ja kribejäks, et murenes kätte vahel `ierujess `vergust `lahti Kuu; kui `einad jo `kaunis kribedad akketi kokko `riisumaie Lüg

krobe krobe Vai JJn VMr Lai, g -da Lüg Var Tõs Kod Nõo Kam, -ja Kuu; robe g -da KJn
1. krobeline kuiv ja krobe [adru] Kuu; krobe koor Var; krobe lumi, kärnilene Tõs; piu on kohe kõva krobe JJn; siis krabiti sie rasva kord - - maha, muidu nahk jäi väga krobe [parkimisel] VMr; krobe nahk one korp; nu̬u̬r kaśk oo sile ja ilos, vana kaśk oo krobe Kod; vaest oli jää pialt krobe Lai; emälepp tu̬u̬ om jämedäp ja `läikvä `lehtega, krobeda `koorega Kam Vrd krobelik, krõbe
2. mahe `kullukesed on `nõnda krobeda `äälega, vähä `kuulub vaid Lüg

krõbe krõbe Lüg L K TLä, rõbe L VlPõ, g -da; n, g rõbe M(krõbe Trv, g -ve Hel), krõpe Kam San, krõpõ Võn Ote V; krobe g -da VNg, -ja Kuu
1. krõbiseva koorikuga; kõrbenud olid `ästi üä krobejad `küpsed kalad siel Kuu; sie liha on `praaditu `nõnda krõbedast; nied krõbedad `kuogid on pali parembad kui `pehmed `kuogid Lüg; voŕst oo rõbe, `kõrvend Mär; lebä kooruke oo nehuke kõba, see oo eä rõbe süia Vig; rõbe liha rõbiseb `amba all Saa; eks ta lähä krõbedaks koa, kui suurem jägu `rasva on `väĺla tuld Juu; leiva ääred on põlend, iad krõbedad Ann; leib `kuivab krõbedaks JMd; kuok läks krõbedast, põles ää VJg; liha on krõbedast läind Iis; leiva koorik on `kangest krõbe Lai; [leivatükk tulel] `lasti minnä mõlemald pu̬u̬ld pruunisse, krõbesse Trv; rõbe levä koorike `pehmel leväl Hls; kardul om `täempe rõbess küdsänu Krk; mia seräst krõbedat ei saa `süvvä, mul ei ole jo `ambit Nõo; Küdsä sa na˽voŕsti häste˽krõpõss, voŕsti nahk om sõ̭ss makuss ja hää, ku‿d́ä krõpõ om Urv Vrd krõps4
2. a. kuiv(anud), tahe; rabe rõbe raud Kse; merelamu oo na libe, `limpsus, aga kui ää `kuivab, siis oo na krõbe Var; lõppude lõpuks siis, kui [heinad] said jo nii krõbedaks et `süńdisid `küini panna Amb; linad on ead `triikida, ei ole krõbedad JJn; vili om nõnda väärt rõbess lännu, et akkap lagunem Krk; tu krõbe agan jäi `lambile Ran; [kuivaga] `tõmbava krõbedass [viisud] Kam; Ku˽kaara `häste krõppõs `kuivevaʔ `võetavaʔ `vällä `vi̬i̬d́e `veśke mano ja jaahatõtivaʔ sääl ärʔ Räp Vrd krõbetska, krõbi b. poolkõva, krõmpsuv mardidele `ańti kupa `ernid - - mitte üsna `pehmed, sis nad rõbedad PJg; rõbe luu oo `pehme krõmps Tor; sia kõru om ää, ku äste `pehmess keedetu om, sääl om krõbe luu Nõo c. kergelt külmunud Täna on küĺm maa peris rõbedas `võtnud Saa; külm `kärpis [kartuleid], võt́tis otsad krõbedaks JJn; kui ilm küĺmäss lätt, tõmbap vi̬i̬ ärä (kraavis), jääp iä `pääle krõbedass Kam
Vrd kribe2, krõbine
3. käre, karm (külmast) Täna on ikka küll käre krõbe ilm IisR; särka külm ja krõbe külm, täitsa talve ilm Trm; kui öökülm on, siis ommiku `ööldasse, et ia krõbe täna ommiku Lai; krõbe ilm, võtab ninast `kinni kohe Hel; es ole `õigede lume kah, `olli niisamade krõbe ja küĺm Nõo; nii ää krõpe küĺm Kam; Üüse oĺl õigõ krõpõ külm Vas Vrd krabe
4. kange (maitsest, toimest) serände veedike krõbedamb ta (kali) `olli iks kui taar Nõo; Kül oll tõõne krõpõ (jook) Võn; `väegä soolanõ um krõpõ Rõu; Krõpõ sann (kõva leil) Se
5. inimesesta. hakkaja, tragi; kõbus nihuke kraps ja krõbe inime, kohe lähäb ja teeb Juu; üsna krõbe vanake veel Trm; see inimen om `äste rõbe Hls; Tu vanaeit om viil õigõ krõpõ Võn b. kuri, käre Kuidas sa oma mehega akkama saad, ta kuulukse na krõbe su vastu olevat Mar; Selle peremehe juures õli krõbe kõrd nagu kroonus Trm; Ta om neile krõbe kül Nõo; ma sai krõpe naise San; taa oĺl iks hüä krõpõ mehe imä, olõ õs pehmeʔ Vas
6. krobeline männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene Aud; krõbe tee Koe; tee krõbedast tõmmand ennast, on konarline Lai
7. s kõvakrae, manisk linnapoiste sõna, krõbe `kaelas, ju see `lipsu peab tähendama Hag; pane krõbe `kaela Jür; krõbe kaelas, noh mani·ska Pee; krõbe kaelas VJg

krõõbe krõõbe Lai, g `krõõpe Kam keedunõu põhja kõrbenud toidukiht, kraabe pada `põhja krõõbitasse, kes tahap pada põhja krõõbet Lai; latse iks tahava krõõbet Kam

kräbe kräbe g -da R(-jä Kuu) Hää spor K, Iis Kod Lai TLä; n, g kräpe Urv
1. kärmas, tragi, kõbus (hrl vanainimesest) Sie vanamies o viel `oite kräbe, ei sie viel avitettavaks küll jää Kuu; sie `naine on `nõnda kräbe ja `kärme oma tegemist tegemaie Lüg; On aga kräbe tüöd tegema, juttus ka Jõh; se on ni kräbe `reäkima, mis `kärmeste reägib Juu; oh, ta viel kräbe tüe `piale JMd; mehed `rohkem o kohmossed, naesed o kräbedämäd Kod; vana küll, aga veel kräbe eit Lai; `tiukre kuke om `kangede kräbedä Ran; Kräbe sõnan ja kräbe tü̬ü̬n ja teon Nõo; Taa `tütruk om neil hirmus kräpe egäle aśjalõ Urv || järsk, krõbe Ta om neil äste kräbeda `ütlemisega Nõo
2. kärisev, räme Kräbeda `äälega, kõhe nigu `piergu kisub Lüg; Nagu kõri `põhjast `kiskus seda äält, `niisike krägises ja kärises, `üäldi kräbe kõri Jõh; Kräbeda `äelega, `jusku oleks äel ära IisR
Vrd krabe, räbe

krübe krübe g -me kübe, helves mitte üks krübe mul ei ole; arvad lume krübemed tulevad Juu Vrd kribe