Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
kraabe kraabe g `kraape Kuu Rei Jür/
-oa-/; n, g kraabe Krj Emm Ris; n kraabõʔ Urv;
raabe Krj Muh Krk, g `raape Khk;
ruabe g `ruape Vll,
roabe g `roape Pöi;
-kraabe Lai; pl -`roaped Pil 1. kraapimisvahenda. kaabits, linaraats jne lina `kuprad kraabitakse `kraape peal ära Kuu;
`kiskus [leivaastja] `ruapega `puhtaks Vll;
`kraapega kraabida leva küna Rei b. riiv see oo ahvena raabe, sellega raabitse ahvenad `puhtaks Muh Vrd kraap12. kaabe, riive `katla raabe Khk;
Kui sa ennast pöledad - - siis on väga ea `kardulikraabet `pääle `panna Rei;
leiva küna `kroaped `pańdi viel kaĺja `peale Jür;
Mõhe kraabõʔ jäi jäl˽juurõtusõss tõsõss kõrrass Urv ||
noor kartulikoor `vöt́sin kraabe ära Ris
krabe krabe Lih Var Juu Tür Har, g -da Vai(g krabe) Mär Tõs Jür Kod Lai TLä(krape Nõo), g -ja Kuu; krabõ, -e Har; n, g krapõ Urv Har Rõu Vas
1. kõbus, tragi, kräbe tä oo alles krabe eit, aab juttu ja teeb tööd Tõs; poiśs one kärme ja krabe Kod; kel oli kõige krabedam obune, see käis voori ees Lai; tõene om välgäss ja krabe, tõene om - - tosserduss Ran; `ta‿lli serände `väike meheke, aga `äste tragi ja krabe Nõo; Krapõ `tütruk, käe˽käävä˽ruttu ja ruttu Urv
2. käre, kuri sedä `öellä krabedast, kedä vihastu Vai; siihn oĺl üt́s miiśs, tu oĺl väega krabe popsõlõ; mi `pernaanõ om õks mõ̭nikõrd õigõ krapõ kah Har
3. krõbe täna on krabe küĺm, täis küĺm on Mär; `täämbä om õigõ krabõ külm, haara vai sõrmõ `suuhvõ Har || sõda oĺl õ̭ks krapõ (äge) suurõtükü˽lasiʔ Rõu
4. habras; kare, kore `niisukaised krabed(ad) puud olid, `mursin `kääga `katki ja toin kodo Vai; ta (vikatitera) on krabe, tera purub eest ära Khk; tarnaenal om peenikse krabeda nupu, mes `rõiva `küĺge jäävä; kui lumi om veedike sulanu ja siss jälle küĺmetäb, siss võtab lume krabedass Ran
krebe n, g krebepl krebemed Kod; pl krebesseʔ Lei õhuke kord, kirme; väike tükike krebe on piimäle piäle tõmmanud ehk aĺlituse kõrd;
aĺlituse krebe lü̬ü̬b piäle; ijä krebe juba vede piäl;
eks karvakrebemed õlid naha piäl Kod;
krebesseʔ (jääkillud) Lei Vrd kribe1
kribe1 kribe g -me R(-
ma Lüg)
LNg Tõs Mar(g kribe)
Kei Kos JMd JJn Kad VJg Sim Lai Puh,
krõ̭be Räp1. raas, iva, tükike läks `nenda purust,
et kribemed vaid `jäiväd järele;
ei `andand `miule kribendki Vai;
üks eina kribe sii maas;
üks leiä (leiva) kribe jäänd koa siie laua `piale Mar;
igaühel pisike kribe [maad] Kos;
saab terake supi `sisse neid [porgandi] kribemeid JJn;
küll oli `toitusi,
aga `mulle ei `antud kribetki VJg;
Mä ei olõ täämbä jumala krõ̭pe suuhtõ saanu Räp ||
säde tule kibe ehk tule kribe Kei || (lahjast, viletsast olendist) muedu olli tu̬u̬ `tüt́rik nigu kribe,
`täitsä peenike ja `kõhnlik inime Nõo;
ma kribesid es tu̬u̬ʔ,
ma tõi iks äid `lehmi San Vrd kriiven,
ribe22. veidi, natuke üks kribe `puudub,
`muidu oleks ülitand (ulatanud) VNg;
mett‿üks kribe ei olnd näha Mar;
`Vankrel põld raua kribetki `ümmer Kei;
põle `õhta [põrsale] kribetki `anda JJn3. pl (lume)kübe, helves lume kribemed,
`pissed lume `elbed Tõs;
mõned kribemed tulevad [lund] JMd;
sajab lume kribemeid VJg;
kribemed,
need on ivikene jääs,
mis krõbisevad,
kui vasta akent ehk vasta `seina sadavad Lai;
`papre kribemid om maha `aetu;
räti `narma,
mes ärä vanuva,
siss jäävä kribeme `järgi Puh ||
Piim juba kupal,
nää vahukribemed tulevad Jür4. kirme, õhuke kord jää kribemed juo vie pääl Lüg Vrd krebe,
kribemes
kribe2 kribe g -da Lüg, -jä Kuu krõbe, kuiv Verk `vasta `päivä `seinäle `kuivama, siel ott `päivä`paiste sen sida `ninda `kuivaks ja kribejäks, et murenes kätte vahel `ierujess `vergust `lahti Kuu; kui `einad jo `kaunis kribedad akketi kokko `riisumaie Lüg
krobe krobe Vai JJn VMr Lai, g -da Lüg Var Tõs Kod Nõo Kam, -
ja Kuu;
robe g -da KJn1. krobeline kuiv ja krobe [adru] Kuu;
krobe koor Var;
krobe lumi,
kärnilene Tõs;
piu on kohe kõva krobe JJn;
siis krabiti sie rasva kord - - maha,
muidu nahk jäi väga krobe [parkimisel] VMr;
krobe nahk one korp;
nu̬u̬r kaśk oo sile ja ilos,
vana kaśk oo krobe Kod;
vaest oli jää pialt krobe Lai;
emälepp tu̬u̬ om jämedäp ja `läikvä `lehtega,
krobeda `koorega Kam Vrd krobelik,
krõbe2. mahe `kullukesed on `nõnda krobeda `äälega,
vähä `kuulub vaid Lüg
krõbe krõbe Lüg L K TLä,
rõbe L VlPõ, g -da; n, g rõbe M(
krõbe Trv, g -ve Hel),
krõpe Kam San,
krõpõ Võn Ote V;
krobe g -da VNg, -
ja Kuu1. krõbiseva koorikuga; kõrbenud olid `ästi üä krobejad `küpsed kalad siel Kuu;
sie liha on `praaditu `nõnda krõbedast;
nied krõbedad `kuogid on pali parembad kui `pehmed `kuogid Lüg;
voŕst oo rõbe,
`kõrvend Mär;
lebä kooruke oo nehuke kõba,
see oo eä rõbe süia Vig;
rõbe liha rõbiseb `amba all Saa;
eks ta lähä krõbedaks koa,
kui suurem jägu `rasva on `väĺla tuld Juu;
leiva ääred on põlend,
iad krõbedad Ann;
leib `kuivab krõbedaks JMd;
kuok läks krõbedast,
põles ää VJg;
liha on krõbedast läind Iis;
leiva koorik on `kangest krõbe Lai; [leivatükk tulel] `lasti minnä mõlemald pu̬u̬ld pruunisse,
krõbesse Trv;
rõbe levä koorike `pehmel leväl Hls;
kardul om `täempe rõbess küdsänu Krk;
mia seräst krõbedat ei saa `süvvä,
mul ei ole jo `ambit Nõo;
Küdsä sa na˽voŕsti häste˽krõpõss,
voŕsti nahk om sõ̭ss makuss ja hää,
ku‿d́ä krõpõ om Urv Vrd krõps42. a. kuiv(anud), tahe; rabe rõbe raud Kse;
merelamu oo na libe,
`limpsus,
aga kui ää `kuivab,
siis oo na krõbe Var;
lõppude lõpuks siis,
kui [heinad] said jo nii krõbedaks et `süńdisid `küini panna Amb;
linad on ead `triikida,
ei ole krõbedad JJn;
vili om nõnda väärt rõbess lännu,
et akkap lagunem Krk;
tu krõbe agan jäi `lambile Ran; [kuivaga] `tõmbava krõbedass [viisud] Kam;
Ku˽kaara `häste krõppõs `kuivevaʔ `võetavaʔ `vällä `vi̬i̬d́e `veśke mano ja jaahatõtivaʔ sääl ärʔ Räp Vrd krõbetska,
krõbi b. poolkõva, krõmpsuv mardidele `ańti kupa `ernid - - mitte üsna `pehmed,
sis nad rõbedad PJg;
rõbe luu oo `pehme krõmps Tor;
sia kõru om ää,
ku äste `pehmess keedetu om,
sääl om krõbe luu Nõo c. kergelt külmunud Täna on küĺm maa peris rõbedas `võtnud Saa;
külm `kärpis [kartuleid], võt́tis otsad krõbedaks JJn;
kui ilm küĺmäss lätt,
tõmbap vi̬i̬ ärä (kraavis), jääp iä `pääle krõbedass Kam Vrd kribe2,
krõbine3. käre, karm (külmast) Täna on ikka küll käre krõbe ilm IisR;
särka külm ja krõbe külm,
täitsa talve ilm Trm;
kui öökülm on,
siis ommiku `ööldasse,
et ia krõbe täna ommiku Lai;
krõbe ilm,
võtab ninast `kinni kohe Hel;
es ole `õigede lume kah,
`olli niisamade krõbe ja küĺm Nõo;
nii ää krõpe küĺm Kam;
Üüse oĺl õigõ krõpõ külm Vas Vrd krabe4. kange (maitsest, toimest) serände veedike krõbedamb ta (kali) `olli iks kui taar Nõo;
Kül oll tõõne krõpõ (jook) Võn;
`väegä soolanõ um krõpõ Rõu;
Krõpõ sann (kõva leil) Se5. inimesesta. hakkaja, tragi; kõbus nihuke kraps ja krõbe inime,
kohe lähäb ja teeb Juu;
üsna krõbe vanake veel Trm;
see inimen om `äste rõbe Hls;
Tu vanaeit om viil õigõ krõpõ Võn b. kuri, käre Kuidas sa oma mehega akkama saad,
ta kuulukse na krõbe su vastu olevat Mar;
Selle peremehe juures õli krõbe kõrd nagu kroonus Trm;
Ta om neile krõbe kül Nõo;
ma sai krõpe naise San;
taa oĺl iks hüä krõpõ mehe imä,
olõ õs pehmeʔ Vas6. krobeline männa koor oo krõbe ja kore,
sihuke rõmelene Aud;
krõbe tee Koe;
tee krõbedast tõmmand ennast,
on konarline Lai7. s kõvakrae, manisk linnapoiste sõna,
krõbe `kaelas,
ju see `lipsu peab tähendama Hag;
pane krõbe `kaela Jür;
krõbe kaelas,
noh mani·ska Pee;
krõbe kaelas VJg
krõõbe krõõbe Lai, g `krõõpe Kam keedunõu põhja kõrbenud toidukiht, kraabe pada `põhja krõõbitasse, kes tahap pada põhja krõõbet Lai; latse iks tahava krõõbet Kam
kräbe kräbe g -da R(-
jä Kuu)
Hää spor K,
Iis Kod Lai TLä; n, g kräpe Urv1. kärmas, tragi, kõbus (hrl vanainimesest) Sie vanamies o viel `oite kräbe,
ei sie viel avitettavaks küll jää Kuu;
sie `naine on `nõnda kräbe ja `kärme oma tegemist tegemaie Lüg;
On aga kräbe tüöd tegema,
juttus ka Jõh;
se on ni kräbe `reäkima,
mis `kärmeste reägib Juu;
oh,
ta viel kräbe tüe `piale JMd;
mehed `rohkem o kohmossed,
naesed o kräbedämäd Kod;
vana küll,
aga veel kräbe eit Lai;
`tiukre kuke om `kangede kräbedä Ran;
Kräbe sõnan ja kräbe tü̬ü̬n ja teon Nõo;
Taa `tütruk om neil hirmus kräpe egäle aśjalõ Urv ||
järsk, krõbe Ta om neil äste kräbeda `ütlemisega Nõo2. kärisev, räme Kräbeda `äälega,
kõhe nigu `piergu kisub Lüg;
Nagu kõri `põhjast `kiskus seda äält,
`niisike krägises ja kärises,
`üäldi kräbe kõri Jõh;
Kräbeda `äelega,
`jusku oleks äel ära IisR Vrd krabe,
räbe
krübe krübe g -me kübe, helves mitte üks krübe mul ei ole;
arvad lume krübemed tulevad Juu Vrd kribe