[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kostma1 `kostma, (ma) kosta(n) eP(`kostama Khk Kaa) eL(-e Hls Krk San); `kostama, (ma) `kostan R
1. (küsimuse või jutu peale midagi) ütlema, lausuma; vastama mis sa sene `pääle `kostad Jõh; see kosta‿p mitte `vastu midad Jäm; s‿kosta mette `musta ähk `valget ka Khk; mis te olete küsin, seda ma ole kostn koa Muh; koolilapsed ja leerilapsed, kõik `kostvad Mar; olid alvasti oppin, ei saan `kosta HMd; mis ma selle peale mõestan `kosta JMd; omikuti ja `õhtati pidin õppima, muidu ei osand `kosta `koolis Ann; mis ta seal enam `kośtis Lai; kui käüsime lugemen või kuukoolin, siss õpeteje küśk, pidime `kostme Krk; sa pidit jo `kostma, ku ku̬u̬l`meister `küśse Puh; mõnikõrd `õkva nigu ki̬i̬l oless `kińni keedetu (köidetud), ei saa `kosta Nõo; koolilatsõʔ `kostvaʔ `vasta kui koolioppaja küsüss; mis sa alasi `vastu kostat, kas sa ei võiʔ ollaʔ `vaiki Krl; ma olõ sullõ paĺlu `kostunu vai ütelnü; see ilma`aigu kostõtass, vanast üteldi vai `üĺti Har || (imestust, üllatust vms väljendavates hüüatustes) Noh mis sa niid kostad!; Mis sa möistad kosta! Kaa; uus kuub ja auk sees, me‿sa kostad εε! Käi
2. kellegi heaks, kasuks midagi ütlema, kellegi eest välja astuma või vastutama tämä `kostab minu iest Jõh; mis sa lehed teise eest `kostma, saad ise `viimaks peksu korra käde Khk; Kui olid `leeris käind - - võisid egas pool oma eest `kosta; Surm (surnu) äi soa ju oma eest änam `kosta, nüid on teistel ea `rääkida Pöi; kas `kiski teab tä eest `kosta, aga ei `kiski põle `tohtind Vig; peab seal `kohtus oma eest `kostma, kas soad `õigust või ei Juu; minul põle küll `aśja, aga minä kostan tämä edess Kod; si̬i̬ om nänni poig kelle i̬i̬st emä kost Krk; lastele sai `kõiki üteldä, nu̬u̬ ei saa `endi i̬i̬st `kosta Ran; ta‿m jo ijäline, ta või henne iist `kosta Har; kosta˽kõhna i̬i̬st, a är˽läüdäku˽tuld sinnäʔ, kohe olõ‿i˽vaia Rõu; ku ma näe et pessetäss kedägi, siss ma olõ tuu `kośtja (tunnistaja), siss ma kosta sääl Se
3. kuulduma, kuulda olema; vastu kajama, kõlama tõrs `kostab `vasta ku tühi on; Kuda `metsä `üiäd, `ninda `vasta `kostab Lüg; se `kostas miu `korvi ka Vai; lapsed `riipavad [palavat] suppi suure äälega, `liirpsti ja `liirpsti kostab `vastu Khk; Õhk on `selge ja `kangest `vaikne, jutu kõmin kostab `sõuksega `kaugelt ää Pöi; kellad `kostvad karjamaalt Tõs; ku Einastest sae`kaatre ääl `siia kostab, siis on täädu pärast, et `vihma tuleb Hää; kaua oli `aige, see kostab ju `väĺla Ris; see kostab ju `seia ka kui midagi `juhtub HMd; kui ilus ilm on, eal kostab metsast eledast `vasta Juu; vesi kukub koe‿t kohinal, kohin kostab kes‿tap (kes teab) kui `kaugelle Kad; kelle eal siin `äśti kostab, sellel` peidmes müt́si ostab VJg; kiga `kośtis juba, noored juba kiige juures Lai; ilusa `õhtaga ealed kostavad `vasta Plt; kõla kost kavede ärä Krk; eli kostap, ilm lätt tõsele Kam; ku `vaiki ilmaga `hõikat, siss mõts kost alasi `vasta Har Vrd kostuma2
4. kanduma, levima suits kostab tuppa, tuba `suitsu täis; tuul kostab egäle puale; või lähäb pańnile, annab üles `kosta (või kõrbelõhn levib laiali) Kod
5. vett vastuvoolu üles ajama `Täämbä om ojan suuŕ vesi, taa om vaest i̬i̬st (jõest) `vasta `kostanu; iilä om alapu̬u̬l `vihma sadanu tublistõ - - selle ei sataʔ siihn [jões] vesi mahaʔ et Koivast kost `vasta; ku alast `vasta kost, sääl ei˽saa jahvataʔ Har
6. et tüöd `ninda `ahnustasid, murisid enese purust, vanal iäl `kostab sedä kõik taga Lüg