koskes`koskesJämKhkKaaKseHankõvaks, jäigaks muutunud olekus; korpas säŕk on igiga nii `koskes seljast; lammaste köhu alused olid keik `koskesKhk; Ma nukerdasi koskes sokid pehmeksKaa; suu `koskes [vingest kevadtuulest] Kse; Haav on `koskes (koorikuga kaetud) HanVrdkoskel2, koskis