[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kosjad pl kosjad S spor L, Ris, kośjad spor L K, Trm(kõ-) TMr, kosja Hel(-śj-) Puh Nõo, kośaʔ Võn V(kośjaʔ Urv), kośsad spor , Kei Sim Plt KJn, `kõsjad Lüg; sg kosi Pöi, g kośja Juu, kõsi g kõśja Kod; kosi- Kuu VNg Vai KuuK Hls Krk Võn (sag kasutatakse adverbe kosja, kosjas jne)
1. kosimine; kosimisettepanek ja selle tegemine; nõusoleku saamine abieluks (neiu vanemailt ja neiult) ja selle tähistamine kosi keis ennemini [kui käeanded] Pöi; eestvedaja teeb `kaupa, kui kosjad oo Muh; `peimes viis kaks, pruut viis ühö [kosja]kaku, `sõnna kus näd `kosjo pidäsid Mar; kosja `aeges olid kõik toedud `tehtud, olid juba nagu `väiksed joodud Vig; kui kosjad `vastu `võeti, `pańdi laiad ilusad paelad [viina]pudeli `kaela Kir; neĺlabe `õhtu olid kosjad ja, `lauba olid käe`anded Mih; [talus] Põlõgid `kośjõ `vasta `võetud Khn; Ku mehel kośjad `ju̬u̬dud, `kośsus `käitud, siś `öeldaks: tal on nüid küĺlekońt `kat́ki `lü̬ü̬dud Hää; [isamees] `ańdis viinapudeli pruudi kätte. kui `vasta ei `võetud, siis ańti kätte tagasi. siis oli kosi `käidud Juu; suured kõśjad tulid ku pruudi `ested ärä `tu̬u̬di si̬i̬ `õsta `tuĺti suurte viinädege; `kõśjade aal `antse `kindäd issämehele ja äiäle; kui `kõśju `ju̬u̬di, pruut́ pani issämehele `tasku `kindad; [esiteks] `veiksed kõśjad, päräss suured viinad Kod; enne olliva kosja `kuljatsi, siss olliva kosja, ja siss tulliva saja; kui `tüt́rik kosja `vasta võt́t, siss `anti süüvvä kosilastele; sääl `ju̬u̬di `kosje Nõo; neĺlabä ommoku lät́sivä lugema opetaja manu, siis kui `ü̬ü̬si kośjad ärä oĺli `ju̬u̬du TMr; Nu̬u̬ʔ oĺli˽nu̬u̬˽kerigu oh́aʔ, pulma `sõita ja˽kośa `kävvüʔ Rõu; Mis kośa `aigo lubatass [kaasavaraks], tu̬u̬ ka andass Räp; ku kośaʔ är `ju̬u̬duʔ, siss läät makama kosilasõgaʔ Se Vrd kõssed
2. kosilane koos saatja(te)ga kosjal `olli esik koa, ega `peimes köi üksi mette Muh; kośjad `sõitvad Mär; kosjad läksid ää alles esmaba `õhta; kosja `saia ja `viina `mindi [sugulastele, tuttavatele] `viima siis kohe, kui kosjad ää läksid Vig; mis me kosjadele süvvä anname Hel; om kosja ärä joodetu joba Nõo; kolmaba õdaku tuĺliva kośjad ja siis `tu̬u̬di püt́iga `viinä TMr; kośa˽`sõitava ti̬i̬d `mü̬ü̬dä Har; Edimält ko˽kośa˽lät́si `tarrõ, siss `touksevva˽koogu ja aholuvva nulgah `maahha - - õt siss `tüt́rik tulõ arʔ; oĺl‿kül timä `ausa `tüt́rik, `kośju oĺl paĺlo; viiedile kośolõ vi̬i̬l lät́s Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur