[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kos kos hv Vai Kär, Käi Phl Mar Han Ris TaPõ Plt eL (sag lausefoneetiliselt liitunud järgneva pronoomeniga)
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus kos‿sa käisid Trm; Eku kos kari Trv; kos tibuse om Nõo; no kos `põrsad, `põrsad om rüän TMr; kos kottal sa tu̬u̬ kõrd oĺlit Rõn; kos sa käveʔ sikakõni Krl Vrd kosa
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) `naaskliga parandatasse koa obose `riistu kos paksem koht Mar; karedad koŕvid õõnal, kos `si̬i̬mned sidel Kod; ega mina sedä‿i tia kos kuhal nad `ki̬i̬gi olid Pal; kos suvel keedeti kutsuti koda; talud `aeti `senna, kos lagedam Äks; ma vaadi, kos `kohta ta sihip Krk; [nad] küsinävä sedävisi et, kos tü̬ü̬n sina siss käid, et kos uulitsen tu̬u̬ om; `älve om serätse rabade pääl, kos serätse su̬u̬ `loika Puh; vähämbil taludel kos oĺl üits obene, sääl `olli rehe taḿp Ote; mäe takahn, kos `vaŕjo oĺl, sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu Vrd kosa
3. (täpselt määratlemata koht; ka fraseoloogilistes väljendites) kus tahes; teadmata kus vaim jεεb elama pärast sorma. kos kohas ta on, seda äi `saagid seleta Käi; `kostis kos `maale ära, kui lenu lougutati Han; [susi] viinu väedse kos sedä ja tõist Ran; vanast `aeti `varra kari `mõtsa, `aeti su̬u̬ pääle ja kos konagi `olli Puh; [poiss] ulgub pähle kos ulgub, vahel om `päivi`kaupa kotust ärä Nõo; võttava hanna `ki̬i̬rdu `säĺgä ja läävä kos kolmkümmend Har; lät́s kos si̬i̬ ja tõnõ; tõsõ lät́sivä kos huńn ussaiastõgi `väĺlä ärʔ Plv
II. (osutab kohta) missugusesse kohta
1. (otseses küsimuses) kuhu kos‿sa lähäd Ris; kui sul üks sõber on, kos‿sa ta magama paned Pal; kos‿sa‿nd läät `paĺla `ammega Trv; kos miu tuleriista om jäänu Krk; sõda om lähikesen, kos‿me sõ̭apakku lähme Nõo; tohohh sõke seh, ko‿sa siss lähät Võn; ko‿sa˽tu ahuluvva pannitõ San; kos‿ti nüüd `läädeʔ Rõu
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) kos vili `sisse `veeti, oli kaśt Pal; nõnna (suuraudadeta) lääb obene sinnä kos ta esi tahab Hel; ei ole üttegi lukutagust, kos‿sa raha panet; tu̬u̬ om nii ärä `irmenu, et ei tiiä kos pakeb Nõo; ma opessi kõ̭ik kirjä pääl ärä lastele, et kos‿te mu `lautsile panete Rõn
3. (täpselt määratlemata koht) kuhu tahes; teadmata kuhu nu [heina]tuudid `panti `vankre `pääle ja vii kos‿sa tahad Ran; kos paneb ta ni̬i̬ naha, mes looma tapetass Puh; [ta] ei kuule sõna, ti̬i̬b mes tahab, ja lähäb kos tahab Nõo
III. (rõhuadverbina väljendab kõneleja suhtumist) ja kos‿si obese `vargus! küll keriku juurest ja `kõŕtside eest varastadi; elu`aegne suure kuha perenaene, siis akkab karjas `käima! kos sa sellega Äks; no kos olli Riinul elu vi̬i̬l Hel; kõik es jõvva `ostagi ku̬u̬rmat `ainu, kos liina inimestel tu raha `olli Ran; vahi kos om miniäss, piäb ämmäst lugu Puh; näet kos latsel om jala, lasep nigu üits põder jälle Nõo; siss kos meil oĺli ää mi̬i̬ĺ - - nakatass `vorste tegemä pühädess TMr; Tulõ no jo ärʔ a kos no˽tõõnõ, mugu˽`voŕpsõ uḿmi `luudõ tetäʔ Rõu; `meilgi oĺl suuŕ oinass, kos tu hulga liha, mis laadulõ `vi̬i̬di Vas; kos ta no läpe paaǵah ollaʔ Räp
Vrd kus