[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kortel1 `kort|el Ran, g -li R Iis, -li, -le S(kortl Käi) L KPõ(-ŕt- JMd), -le M Ote, -eli Var Koe; `kort|eĺ Urv, g -le Hls; kortel g -i Tor, `kortle Mär Hls; `kolt|er Rid Mar, g -ri spor Sa; `kort|er Muh Vig, g -ri Pöi Mar; `kortser Rid
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus `Ennemb ige oma `kortel kui `viera `lehker Kuu; pläkk `kortlid õlivad [kõrtsis]. `viimast siginesivad `klaasid ka Lüg; siis oli `lahti viin vanasti ju, `koltrite `kaupa [müüdi] Käi; võtab `kortlega vett pajast Mär; `kortel oo sauest ehk lekist Vig; pool `kortelt ja `kortel. vaśk nõud Lih; siis `ańti `kartuli ning. `kortli kuõrt, `siokõst apud kuõrt kastõt. `suõla `sisse Khn; paelo `sõnna `kortlesse ikke mahub Juu; ta (kortel) oli nihukene vaśk nõu kõrv `külges, pialt oli kitsukene, alt oli suur lai Kos; lapsel on `kortel, veke juoginõu JMd; võtan `kortli `kaasa Iis; kõrdsist `müüti `viina `kortlege Hls
2. mahu- ja pikkusühik a.  veerand toopi Üks `kortel `viina [maksis] `kõrtsis viis `kopka Lüg; `kolter oli neljas jägu toobist Khk; Neli `kortrid läks `öhte `toopi Pöi; `korter `viina korraga, selle mina joo ühe jooniga Muh; `toopi `loeti neli `kuiva `kortlid ehk kui viinaga, siis viis Rid; `kortel oli nael, `kaalus naela Lih; `kortel `viina on kõige parem sööma `alla Juu; kui [viina]voori `piale saeme, siis [kirjutaja] ike `ańdis igalühele poole `kortelt jah mekkida; `kortled, pooled `kortled ja veel vähemad Kos; [korstnapühkija] `ańdis seĺlile `viina, `kummagille puol `kortlid JõeK; suurõmb mõõt [viina] `olli `kortel, tu̬u̬ maśs kümme `kopkat Ran b. veerand küünart `Vierand `arssina on üks `kortel, neli `kortli on üks `arssin; Emä `saatas puest `tuoma üks `kortel `riiet Lüg; See mis öle küünra oli seda arvati kortriga. Küünar ja üks korter, küünar ja kaks kortrid [riiet] Pöi; neli `kortled ühes `küindras JMd; suka sääre mõõt om `kortel, kolm `kortelt; miul om terve `kortel sukka ärä koet; neli küünärt ja üit́s `kortel `pääle [riiet] Krk; Egä [suure] kerilavva haru - - ku nii keśk`kot́silt mõõdi, sõ̭ss oĺl vaśt är˽kah üt́s `korteĺ pääle `küündre Urv || keskmise sõrme pikkusKrk
3. kuu veerand kuu on jo `kortli vanus (esimene veerand) Kuu; kuu on `tõise `kortli sies, `neljas on juo `viimane `kortel Lüg; kuu on `kolmanda `kortli pääl Jõh; kuu jääb `viimse `kortli `peale VJg
Vrd korten1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur