[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kort1 koŕt g koŕdi kork koŕt pääl pudelal ~ klaasil. väega halv koŕt, lask hõ̭ngu `vällä; panõ kińni koŕdigaʔ Se
kort2korut
korta kõrguti maja kolm süld `piuta, kat́s süld `laita, üt́s süli `korta Se Vrd korruta
-korte-korde
korti raisku See riie läheb nii palju `korti – ta sur kitsas kaŋŋas, kui akad tast midagid tegema, suured siilud jäävad järele, mikest midagid äi saa Rei
kortlkortel1, korter1
korts1 korts g kortsu Khk Pöi San Har, kor(t)su spor L K(-o), IPõ, `kortsu spor R(-o), kordsu Krl spor VId(-o)
1. (naha-, riide)korts, krimps, vaoke Paremb korts `kinges, kui vill `varbass (soovitus avarate jalanõude kandmiseks) Kuu; Suu `ümbär `kortsod, `nindagu kottisuu `kinni `siutu Lüg; vanal inimesel kortsud `palges Khk; See riie oo naa kortsa täis vajund, tarvis ära riikida PJg; Kortsu˛unik - - [nägu] vanaduse pärast `kortsus Hää; siis ruĺliti ja vaaliti teda (linast kangast) et ta `sirgest läks, muidu on korsud sies VMr; kana`varbad on näu pial, need on ka nigu vekesed korsud Sim; tal põle vi̬i̬l `ühte `kortsogi näos KJn; `kortse ja `voĺte täüs kikk San; sa olõt halvastõ `triikinüʔ, rät́il omma kortsu˽`sisse jäänüʔ Har Vrd kurts, körts
2. madal volt, kurd, krooge korts`juńlased oo `Kirbla kiriku `ümruses. neil oli `enne `seoksed `kordudega või `kortsudega kuued Aud; kortsu `käistega säŕk Tor; `ühte `seĺtsi saksa `riideid [hüüti] kortsikuteks, kus olid suured kortsud sies JMd; [kuuel] kortsud `puusade pial, teine teise puusa pial Lai; [hea kingsepp] aeas ilusti [saabastel] sääred `väĺlä ja - - ilusti kortsud sinnä `sisse ja KJn
3. lõhe leivakoorikus, sellise lõhega leivatükk leeväle um kordso˽`sisse `võtnuʔ Plv; ańd mullõ si̬i̬ lahenu kordso, leevä muru ańd Räp
korts2 korts g kortsa Mar Kse, kortsu Kse, korssa Mar
1. kokkuriisutud põhuvall (pahmamisel); heinavaal ja siis need `sassed ja `kõlkad `aeti rihäga kokko nagu einä kaar. see `üiti korts; kui üks korts oli `tehtud, siis rähägä riisoti ää need `kõlkad ja `viidi latto. siis pahmas `pöördi `ümber puu`angega. sedäsi meto `korda `võeti pealt ja `tehti `kortsa Mar; [hein] tõmmati `kortsa. ma läksi `tõmmasi kortsad `valmis oburähäga Kse
2. vorst meil akati `kortsi tegema; korssa nahk (soolikas) Mar; mis‿sa sii teed nagu va korts maas (öeld koerale); laisk nagu va venind korts Kse
korts3 korts Hel, g kortsu Mih Saa lõõtspill, harmoonika mõnel oli jälle kortspiĺl, nagu `üetasse `tõmma `kortsu koa Mih; `simmanis mängiti `kortsu Saa Vrd kortspill
korts4 ku lehm täüs om, siss õõruts, akkas koriseme ~ `kortsi (korinal gaasi) `laskme Krk
korts5 deskr lehm täüs om, siss õõruts, akkas koriseme - - korts ja korts; ku `pouslak juba sügävelt sehen om - - siis [hobune] köhi ku korts ja korts Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur