[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
korrast korrast Jäm Khk Kaa Pöi Rei Aud Saa Pal Äks Lai Plt KJn; kõrrast Trm MMg Äks eL, -ss Kod; `korrast Hlj, `kõ- Lüg IisR, `ke- Vai
1. korda-, järgemööda; järjest(ikku), ilma valimata kõik `jääväd `kõrrast `aigest Lüg; kel õli nii et mehe õde õli [„sellele kingiti pulmas“] `kaivu kouk `kõrrast ja `tuorvi puu `puolest IisR; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas (korjanduskotiga raha korjamas) Khk; ta võt́tis riiuli päält korrast pudelisi Saa; kõrrass matetasse `mü̬ü̬dä uut kabelid Kod; `ambad lähvad suust kõrrast ära MMg; [koodid] nii korrast käesivad nii kilk kõlk kilk kõlk Lai; vanu om siin kõrrast (järjest mitmes majas) Hls; [soolamisel] `panti kõrrast puu anumade, kala ja `su̬u̬la Ran; vanembil olli kolm `poiga, kõik `võeti kõrrast ärä, kõiḱ saeva sõ̭an `surma Rõn; Mi‿sa nii haariskõllõt, võta˽kõrrast, ti̬i̬˽tü̬ü̬ `kõrdapeten Urv; kisõ laua katuss om katõ kõrraline, `pańti iks kõrrast, tõsõ laua vi̬i̬ŕ [veidi] tõsõ `pääle Har; egal ütel oĺl uma elo˛ao siseh tarõ ka tettü, oĺlivaʔ jõ̭õ̭ veereh riah kõrrast Räp; võta˽kõrrast (oma äärest), mis sa üle kõrra jo läät Se Vrd kerrastas, korralt, korraste
2. (hrl komparatiiviga) üha, kord-korralt, pidevalt inimest ikka lihavad korrast targemaks Jäm; poisid ise läksid `laeva esitiks madruse nime all ning - - korrast `kaugemale `kaugemale ning Khk; Tuul akkand ikka korrast `rohkem `paati õõtsutama, äkist `viskand `ömber; Korrast targemaks, läks [tütre juurde] tagasi, olgu kaheks nädalaks, siis on sii `jälle Pöi; `pańdi mäŕjäd odrad [uhmri] `sisse - - suur tagumine oli niikavva kui keed peält ära lähvad. korrast läksid kõik ilusast Pal; aga metsast `võeti korrast `juure uut maad, siis need (maad) olid siis juba vesised Lai; saeva järve pääle üless ja tuul `tõssi iki kõrrast kõvõmbass Ran; ega sõ̭ss õlut es tohiʔ ka jälʔ `tu̬u̬hu [nõusse] `pandaʔ nii et, ta pidi iks kõrrast `väega ruttu `puhtass ka `mõskma Plv
3. (üks) kord Oo korrast teistele ammaste vahele jäänd, niid muud kut tõmbavad (räägivad halvasti) Kaa; `õhta `ańti veel korrast `süia Aud; Kõrrast lõi mütsi `kukla, siis teise kõrva peale ja jälle teise peale Trm; ku‿t́a korrast sadab, korrast on ilus, nõnna `eitleb edasi tagasi, siis on `apri·lli ilm Lai; mis kõrrast kätte tulli sedä keedeti (nädalapäevade järgi ei olnud kindlaid sööke) Hls
4. korraks tuli korrast `sisse nigu tuld `tooma Lai Vrd korralt
5. ühekorraga, kohe oligi `vanker `kerrast täis Vai Vrd korralt
1. korda-, järgemööda; järjest(ikku), ilma valimata kõik `jääväd `kõrrast `aigest Lüg; kel õli nii et mehe õde õli [„sellele kingiti pulmas“] `kaivu kouk `kõrrast ja `tuorvi puu `puolest IisR; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas (korjanduskotiga raha korjamas) Khk; ta võt́tis riiuli päält korrast pudelisi Saa; kõrrass matetasse `mü̬ü̬dä uut kabelid Kod; `ambad lähvad suust kõrrast ära MMg; [koodid] nii korrast käesivad nii kilk kõlk kilk kõlk Lai; vanu om siin kõrrast (järjest mitmes majas) Hls; [soolamisel] `panti kõrrast puu anumade, kala ja `su̬u̬la Ran; vanembil olli kolm `poiga, kõik `võeti kõrrast ärä, kõiḱ saeva sõ̭an `surma Rõn; Mi‿sa nii haariskõllõt, võta˽kõrrast, ti̬i̬˽tü̬ü̬ `kõrdapeten Urv; kisõ laua katuss om katõ kõrraline, `pańti iks kõrrast, tõsõ laua vi̬i̬ŕ [veidi] tõsõ `pääle Har; egal ütel oĺl uma elo˛ao siseh tarõ ka tettü, oĺlivaʔ jõ̭õ̭ veereh riah kõrrast Räp; võta˽kõrrast (oma äärest), mis sa üle kõrra jo läät Se Vrd kerrastas, korralt, korraste
2. (hrl komparatiiviga) üha, kord-korralt, pidevalt inimest ikka lihavad korrast targemaks Jäm; poisid ise läksid `laeva esitiks madruse nime all ning - - korrast `kaugemale `kaugemale ning Khk; Tuul akkand ikka korrast `rohkem `paati õõtsutama, äkist `viskand `ömber; Korrast targemaks, läks [tütre juurde] tagasi, olgu kaheks nädalaks, siis on sii `jälle Pöi; `pańdi mäŕjäd odrad [uhmri] `sisse - - suur tagumine oli niikavva kui keed peält ära lähvad. korrast läksid kõik ilusast Pal; aga metsast `võeti korrast `juure uut maad, siis need (maad) olid siis juba vesised Lai; saeva järve pääle üless ja tuul `tõssi iki kõrrast kõvõmbass Ran; ega sõ̭ss õlut es tohiʔ ka jälʔ `tu̬u̬hu [nõusse] `pandaʔ nii et, ta pidi iks kõrrast `väega ruttu `puhtass ka `mõskma Plv
3. (üks) kord Oo korrast teistele ammaste vahele jäänd, niid muud kut tõmbavad (räägivad halvasti) Kaa; `õhta `ańti veel korrast `süia Aud; Kõrrast lõi mütsi `kukla, siis teise kõrva peale ja jälle teise peale Trm; ku‿t́a korrast sadab, korrast on ilus, nõnna `eitleb edasi tagasi, siis on `apri·lli ilm Lai; mis kõrrast kätte tulli sedä keedeti (nädalapäevade järgi ei olnud kindlaid sööke) Hls
4. korraks tuli korrast `sisse nigu tuld `tooma Lai Vrd korralt
5. ühekorraga, kohe oligi `vanker `kerrast täis Vai Vrd korralt
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|