[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

korralik korrali|k spor S L K, Iis Lai u Krk, -le|k Mar Pil, g -ku; kõrrali|k g -ku Trm Kod spor eL(-gu); `korrali|k VNg, `kõ- Lüg, g -kku; `kerrali|k g -gu Kuu
I. a
1. hoolikas, korda pidav või nõudev korralik inime, kes kõik aśjad ikke korralikult peäb ja `puhtaste ja `äśti ja Juu; nisuke korralik mees - - tegi kõik tööd, mis tuli teha Lai; kae kos om kõrralik emä, kes om sedäsi `latsi kasvatanu ja openu Nõo
2. elukommetelt laitmatu sie on `kõrralik inimine, ei `albi ei õle `albust kuuld kedägi; ei õle `kõrralik, on logerik Lüg; korralikud inimesed ei valeta ega varasta egä tee paha Tõs; on ikka korralik naine, ei ole meste kääs ilbendada JJn; meheʔ oĺli˽kõrraliku˽külh, aga `vaeseʔ Räp
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, sobiv no siis `tehti ikke `niisikesed `korralikkud `süögid VNg; üsna kena korralik elu Muh; kui ta ikke korralik aeg oli ja, siis ikke oli (peeti) lõõna ka Mär; korralik paks nuor mets Amb; põle korralikku tüe`riista JMd; `tervis ei õllud kõrralik Kod; kõrralik eläje kari Krk; meil `olli kõrralik `uibuaid Nõo; kõrraligu ilma, kui om ilusa ja `lämmä Kam; kõrralik (täie aruga) - - kõiḱ viis meelt om ku̬u̬n, `puhta `terveʔ Räp
Vrd kordlik, korraline
II. s peredest kordamööda käiv abikarjus üks nuor mies käis metsas karjas ja mina olin karjas korralik VMr Vrd korraline

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur