korralikkorrali|ksporSLK, IisLaiu Krk, -le|kMarPil, g -ku; kõrrali|k g -ku TrmKodsporeL(-gu); `korrali|kVNg, `kõ-Lüg, g -kku; `kerrali|k g -gu Kuu I.a 1. hoolikas, korda pidav või nõudev korralik inime, kes kõik aśjad ikke korralikult peäb ja `puhtaste ja `äśti jaJuu; nisuke korralik mees - - tegi kõik tööd, mis tuli teha Lai; kae kos om kõrralik emä, kes om sedäsi`latsi kasvatanu ja openuNõo 2. elukommetelt laitmatu sie on `kõrralik inimine, ei `albi ei õle `albust kuuld kedägi; ei õle `kõrralik, on logerikLüg; korralikud inimesed ei valeta ega varasta egä tee pahaTõs; on ikka korralik naine, ei ole meste kääs ilbendadaJJn; meheʔ oĺli˽kõrraliku˽külh, aga `vaeseʔRäp 3.nõuetekohane, omadustelt laitmatu, sobiv no siis `tehti ikke `niisikesed `korralikkud `süögidVNg; üsna kena korralik eluMuh; kui ta ikke korralik aeg oli ja, siis ikke oli (peeti) lõõna kaMär; korralik paks nuor metsAmb; põle korralikku tüe`riistaJMd; `tervis ei õllud kõrralikKod; kõrralik eläje kariKrk; meil `olli kõrralik `uibuaidNõo; kõrraligu ilma, kui om ilusa ja `lämmäKam; kõrralik (täie aruga) - - kõiḱ viis meelt om ku̬u̬n, `puhta `terveʔRäp Vrdkordlik, korraline II.speredest kordamööda käiv abikarjus üks nuor mies käis metsas karjas ja mina olin karjas korralikVMrVrdkorraline