korragakorragaSLKPalLai, `k-Hlj; kõrragaTrmKodÄksM(-e) TLäVõnSan/-e/ V(-aʔ; -õHar), `k-Lüg; `kerragaKuuVNgVai 1. ühe-, samaaegselt `Seljälised `täüdüs [saadu] `aeva `kerdamiste `panna, et ei `jääned üht`kohta kaks `kerragaKuu; kuus `võrku `võeti jah `korraga [kaasa] Hlj; Käed `küĺge ja [tõstame] kõik korragaPöi; tänav`aasta kahe`korne vili, ei sua `valmis korragaTõs; rass-tvaa korraga (käsklus laeva merreajamisel) Hää; ega siis kahegesti korraga `reakida soaJür; piima püt́id kooriti mitu tükki korraga ääAnn; `mõisas `külvasid `ulka mehi kõrragaTrm; `pańti neli viis `ku̬u̬rmad [vilja] ülesse korragaKõp; kaits part pidi kõrrage alt ärä lükkäme [ahte allalaskmisel] Krk; latse kutsuti ütsikuld sinna (tahvli juurde), ega kõrraga es lähäRan; näet `ku̬u̬li kolm inemist kõrraga välläʔHar; kat́s [vihku] kõrragaʔ `pańti ilosahe `pistü [rukkirehe ahtmisel] Plv 2. ühe korraga; ühe hooga, ühtejärge kuus nädali jah mei olime `korraga [leeris] Jõe; ma aevastasi mitu `raksu korragaMuh; `vaikne elm,aeruga saad eka süld maad korraga [edasi] Rid; ta `eĺpis suure kausitäie korraga äraJMd; egä tämäl ei `piisa `ükski asi ette, kas tä sü̬ü̬b ehk ju̬u̬b kõrraga äräKod; `raome üits tüḱk [metsa] kõrraga `puhtassNõo; `viina `müüdi kõrdsin, `kortin kõrragaRõu 3. järsku, äkki, ootamatult kui korraga `pistas kisamaAns; korraga keis üks pauk Mar; korraga obune vaos ää [lahvandusse] Ris; magas ja magas, kui korraga akkas `karjumaLai; üte kõrra sõedive ärrä ja provva suurt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä. ja kõrrage provva `ütless ärräleHel; kõrraga ilm nii alv, [mees] tulõp kodo tagasiVõn; tuli hińgits, ku kõrraga palama nakaśsRäp 4. kohe, otsemaid, korrapealt aga ikke uśs `minne ennem (pärast inimese nõelamist) kivi `otsa, korraga `panne kivi `juureTõs; olen kuuld kua seda paju nime metsa `kohta, aga korraga ei tule päheAmb; mine sa `päivä `sängi - - `kärbläse om man kõrragaNõo; mul haluti sõŕm nii et. tsõdsõ `mähḱsi huśsi naha sõrmõ `ümbre, kõrraga võt́t halu äräHar; ei˽`saaki ilma keṕildä˽kohegiʔ, ku `läädeʔ, olõt maah kõrragaʔVas Vrdkorralt