[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

korra|latt korra- Khk Tor Nis Juu JMd Koe; kõrra- Kod Nõo Rõn Har roovlati peale piki sarikat asetatud peenem latt (õlgede kinnitamiseks) [kui] õle katust tehakse, pannakse kord `õĺgi, pannakse korralat́t `õlge `piale, `siotakse vitsadega katuse lat́i `küĺgi `kinni Nis; Kui õlg katust kateti, siss panti üits riba õlgi roovi latte pääle ärä ja siss panti kõrralatt pääle nii et nu õle kõvaste om kinni, siss pandass tõene riba õlgi ja jälle kõrralatt Nõo Vrd kordlatt
korra|malk korra- Mar; kõrra- Pst
1. katuse korralattMar
2. viljarõugu harimalkPst
korra|mees korra- Kaa; kõrra- Trm, `k- Lüg
1. veskil korra ootajaLüg Trm no ku `kõrramehi ei õld ja `ühtelugu sie `veski `tüötäs, se sama päiv said ikke `kõrda Lüg
2. Saab korrameheks ~ saab korra käde (suguühtest) Kaa
korra|pealt korra- Pöi Lih Saa JJn Lai; kõrra- Trm Ran Nõo Har; `kerra- Kuu kohe, jalamaid Nüüd oled rigas kohe `kerrapääld Kuu; ja `vaata tule `kõiki na korrapialt `meele seda jo Lih; kui värv ei saand korra pialt ia, siis `pańdi ergemad `juure Lai; Taa om nätäʔ `õigõ kimmäss miiś - - taa pand su kõrrapäält mahaʔ Har Vrd korraga
korra|pidaja korra- Aud; kõrra- Kod Ran Puh Ote Har Vas Se korda pidav või nõudev (isik) a.  (ruumis) korra eest hoolitseja meil kooli `põlves oli nädalik või korrapidaja Aud; õled kõrrapidäjä meierin Kod; üits vanemb [õpilane] `pańti kõrrapidäjäss [magamisruumis] Ran; ja tallitaja`tüt́rik tu̬u̬ oĺl siss kõrrapidäjä sääl lavva man, tu̬u̬ pańd `sü̬ü̬ki lavva pääle, ja võt́t [sealt ära] Ote b.  korralik, korraarmastaja imä oĺl meil `väega˽kõrrapitäj Vas
korra|päev korra- Kei; kõrra- Kod San Har hrl pl mõisale tehtav korrateo päev Ega naesedki [mõisatööst] priid põld, nendel olid oma korrapäävad Kei; `orjuse `aigu käisive kõrralitse kõrra `päivi tegemen San; vanast ollõv olnuʔ pulgaʔ kohe kõrra pääväʔ `oĺli üless lõigadu Har
korra|pärast korra- spor S, Rid Mih Tor Juu KuuK Amb JJn VJg Pal Plt KJn; kõrra- Lüg/`k-/ spor I eL; `kerra- VNg
1. korralikult, hästi tie `kõrra peräst, ärä jättä `puolikulle tüöd Lüg; `oolimata inimene, kes εp tee tööd kenast korra pärast ära Khk; müräs et ei tehnud kõrraperäss Kod; [endal] ilusad `riided seĺlas. ja lapsed korrapärast `riides Plt; kis põllu iki iluste kõrraperäst ärä tege, si̬i̬ saa `viĺla kah Krk; `mustlane pet́t mu `õkva kõrra peräst ärä Nõo; Panõ uma˽käńgidse˽kõrraperäst kuiuma Urv; Maʔ sai kõrraperäst kõtu täüs; `täämbä `ü̬ü̬se magasi ma˽ka kõrraperäst Vas Vrd korrapärasti
2. korrapäraselt, kindlale korrale vastavalt Vahest massinad äi käi korrapärast, siis ööda, et massin akkas juppima Emm; pane `küinlad korrapärast `ümber krässi Rei; paadi korrad `üitakse lauad, need akkavad korrapärast minema Rid; aśsad oo korra pärast `säätud Tor; [sarikale löödi] korra päräst pulgad `sisse kas sis jala moa [peale], kaksteist `tolli vahet Juu; tänävuade õli viĺjä`uassa. soe ja vihim õli kõrra peräss Kod; kui [kangas] korrapärast on sukka `pandud, siis ei ole kunagi kaksikud Pal; miul piab kõrraperäst sü̬ü̬k ajald lavval olema Puh Vrd korralt
3. järjest, kordamööda öhe koha pealt võind taguda mette, iki nii, et kõik rukki vihud valu said korra pärast (käsitsi rehepeksust) Mih; võta [liha] ilusti korra peräst, ää sa mitte sorima akka Juu; kui oli kahe obusega [vilja]vedamine siis üks läks kätte`ańdjaks ja obused käisid korrapärast ikka Amb; sie tegi korrapärast kõik, pesi piimaristad ja JJn; näväd Jakopi rahavaga kõrra peräss vedäväd `piimä Kod; pu̬u̬ĺpäiv küteti sann kõrraperäst. mito perekuǹda käve üteh sannah Räp
korra|tüdruk korra- Emm Mar Aud Rak; kõrra- Hel Nõo, `kõ- Lüg mõisas korrateol käiv tüdruk `kõrra `tütrikud, kie õli `lautudes ja kie õli `välläs tüöl Lüg; kõrratüdruku käesiv `karja tallitemen Hel; teopoisil ja kõrra `tüt́rigul pidi `endäl sü̬ü̬k üten olema, ega `mõisast `süvvä‿s anda Nõo
korra|vahe korra- Ris; kõrra- Ran
1. paadilaudade vahekohtRis
2. õlgkatuse õlekihtide vahe `lapjuga lü̬ü̬d õle otsad nädsele, nigu pudile, siss ei paesta üttegi kõrravahet `väĺlä ei - - kui katuss äste tettu, siss sa kõrra vahõsit ei näe Ran
korra|vesi korra- Khn; kõrra- Kod (vesi) a.  kevadel merejääle tekkiv sulamisvesi Tänä oli mere piäl korra vett `puolõ `siäre Khn b.  maakihtide seest kaevu kogunev vesi minu kaevun one kõrravesi, mua kõrrade sidess tuleb, ei tule põhjass Kod
kõrra-korra-

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur