korp1korpHlj, g korbaJämKhkKaasporLK, IMKrl, `korbaLüg(g `korpa) Jõh, korbiVänKad, korbuKod; koŕpPJgTrv, g korbiKse, koŕbaTorSaa; in `korbasKuu; n `korpaVai 1. paks krobeline puukoor, korp `männi puu on `korpa `kuorega Lüg; puu tüve pεεl kasub paks korpJäm; männa korbist tehasse pudeli `koŕkaKse; `maarjakased on korbikused, paksud korbadVän; paeo koŕp viiatse `parkija kätteTor; kase korbaga pargiti `pastledRis; kase korp on paks koor, pragusi täis kõikNis; mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid; kuuse korbaga pargitasse `nahkaKad; Isegi õli kuulda, et mõned sepad kase korpadega on [ääsitulel] neskeisi veiksemid asju kokku jootnud vai keetnudTrm; korp kutsuts kase alumist `paksu ku̬u̬rt ku köŕr är võetHls; pedäje korp; aaval, mis tüve pu̬u̬l si̬i̬ paks ku̬u̬ŕ kutsuts korbass; niidse korp väidsege kaabitside ärä [viisutegemisel] KrkVrdkarp1, korbas2 2.muu paksem kattekihta. haavale tõmbunud kõva koorik (ka selle tükk), kärn; mustusest kõvaks tõmbunud kord; kare, pragunenud nahk Nä messuguses `korbas su jalad on pese omitegi neidKuu; kanna all paks nahk. tuleb maha, kui `vihtled - - `korpa tuleb maha; mõni aav akab paranema, korp tuleb `piale - - korba all paraneb aav ruttu PJg; rõuetand inime, korbid on näo pealVän; nisuke korba kord lüeb pähä siis kui pia on `kärnasKad; kärnä korbud on rangi küĺjen, obesel kaal `kat́kiKod; kui `lõikad ää või `käegi, siis jääb siia korp `pialeKsi; mine pese korp maha KJn; nahk om `lõhki, ragenu, aap `korpa päält - - paksun korbanHlsb. kõva lume-, mullakoorik lumel on korbakord pεεl. korp on nii köva, lammudab jalavarjud εεKhk; lumi kannab pial. kõva korp pialVMr; lume angele `tõmbab korba `piäleKod; võtab korba (mullakooriku) väĺla pial `pehmemast. vihmaga oli kõva korp tulnudPalVrdkorbe1c. (peenike) soomus kui kala suitsutada, sõss ei võta mitte sedä `korpa tal maha seĺläst Trvd. marjade jahukaste karu `marjel om korpKrk