kormitamakormitamahv Pöi, KäiLKPõTrm, koŕm- TorJMdVJgKodMMgPltKJn; `kormitamaJõeJõhIisR, -mmaLügJõh 1. (hrl toidukraami) koguma, korjama, ahnitsema; muretsema, hankima; varastama Kas teil on `lehma jaoks ka `palju `toitu juba `kormitatudJõh; `vaene inime koŕmitab kõik kokku mis ta saab, viinutab tuttavid ja koŕmitabTor; sie on `kange kormitaja, suur varanduse `korjajaJMd; see `niuke kormitaja eit, käppab `endale vahel teiste `kraamisi ja Pee; teine koŕmitas ää, mis ma `valmis paninVJg; sańdid käivad `kerjamas, seda `ütleme kormitamaTrm; `üste `puhko toemetas ja koŕmitas `kõike `kraami, tämä õli ualik inimeKod; need (asjad) on ta salaja siit ära kormitandPlt; peab vanaduse päeviks kormitamaPilVrdkormeldama, kormitsema, kormutama, kornitama 2. talitama, toimetama; hoolsasti tegema`ühte`puhku `kormitab ja tiebHlj; mul loomad juba kormitud Rid; `kõiki tööd mes ta kormitab Mar; Iga pää oo kodu naa pailu kormitamest et põleks aega einamaale minnagi Han; ta oo üks va kormitaja inimene (koduste talituste tegija) Mär; Aeg lähäb `terven ää kodokaudu kormitõs Khn 3. (hästi) toitma, nuumama pere`naine ise `kormitas `luomi, `andas üvä `süömist, pani jahud `ulkaLüg; pojanaine ka teda vεhe kormitas, tegi `talle `leibaKäi; tema koŕmitabennast `iastiMMg; eks `loomgi kormita oma `lapsiPil; Kormita oma `lehma ti̬i̬ ääres KõpVrdkormitsema