[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kork1 koŕk VMr, g korgi Sa Muh L Ris Juu JMd Ann Pil KJn M spor T, koŕgi Tor Hää Koe Kad VJg I Plt spor V; kork JõeK, g korgi Muh Emm JMd, `korgi R(n `korki VNg Vai); el `korkist Kad
1. kerge elastne materjal (hrl korgitamme koorest) mere pääl [võrgu] käbid, `tehässe `korgist Lüg; `korgiga `saapad on `miestel, `korgist on nied `kontsad Jõh; nooda `laosed olid enne puust, nüid korgist Khk; Äi saa änam nii pailu `korki et sa pudeli topi teed Pöi; Korgist käbäd kõegõ paramad Khn; kork on `kerge, ei vajo kunagi `põhja JMd; võrgu kupp - - neid on `korkist ja Kad
2. sulgemisvahend `poldi `pääle `korki (puuketas) `pääle ja `terva viel (laeva plangutusest) VNg; pudelid `tahvad `korkisi `saada Lüg; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; pudel lõi korgi pealt ää Kse; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi Khn; `tõmmas `koŕka `väĺla; pudelad koŕgitase koŕgipanejaga koŕgidega `kińni Tor; `ennevanast olid pudelitel koŕgid, nüid pannasse pleki tükk Lai; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; [lassil] mõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli koŕk Hls; aga kaits karavinni `koŕki `oĺli küll [meil] Nõo; pańgi `ju̬u̬skõvaʔ no olõt paiganu `korkõga ja `ńartsõga Har; panõ pudelille koŕk `pääle Se Vrd kort1 || fig ei `räägi `laialt, `oian `korgi all Lüg; mes sinä koŕk kua `kerkled (lühikesest paksust mehest) Kod; nüid on üit́s `korki liiguten (peeretanud) Hls | (pisut purjus) pudeli korgi `peale `astund Mus; Joond pole, ainult korgi pεεle astund Emm; Korgi pääle saistanu Räp
3. kalapüünise (hrl korgist) ujuk kilu`võrkudel `käisivad `korgid pial Hlj; [kui] seda `korkipuud ei old meil `saada, siis `tehti kase tohust `niisukesed `korgid `sinne [võrgu] `pääle VNg; `nuodalinal on kived all ja `korgid pääl Vai; Pudeli koŕk oli õŋŋe korgiks, nüid on kohe sõuksed korgid `müia Pöi; kui kala uśsi ära neelas, siss tõmmas korgi vi̬i̬ `alla; õnge koŕk `tehti `enne korgist, nüid on `seake puust muna. vaist lõigasime kuiva puu otsa korgis Saa; `koŕki suab `teĺli, jõvipaal on koŕgiss läbi Kod; koŕk `panti nii `kõrgele, et õńg põhja ligi läits Ran; õngõ manh om koŕk, tu̬u̬ hoit õngõnööri vii pääl. kala `tõmbass koŕgi `alla Har; mõ̭nõl noodal imäl ommavaʔ korgiʔ Se Vrd korges1
1. kerge elastne materjal (hrl korgitamme koorest) mere pääl [võrgu] käbid, `tehässe `korgist Lüg; `korgiga `saapad on `miestel, `korgist on nied `kontsad Jõh; nooda `laosed olid enne puust, nüid korgist Khk; Äi saa änam nii pailu `korki et sa pudeli topi teed Pöi; Korgist käbäd kõegõ paramad Khn; kork on `kerge, ei vajo kunagi `põhja JMd; võrgu kupp - - neid on `korkist ja Kad
2. sulgemisvahend `poldi `pääle `korki (puuketas) `pääle ja `terva viel (laeva plangutusest) VNg; pudelid `tahvad `korkisi `saada Lüg; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; pudel lõi korgi pealt ää Kse; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi Khn; `tõmmas `koŕka `väĺla; pudelad koŕgitase koŕgipanejaga koŕgidega `kińni Tor; `ennevanast olid pudelitel koŕgid, nüid pannasse pleki tükk Lai; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; [lassil] mõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli koŕk Hls; aga kaits karavinni `koŕki `oĺli küll [meil] Nõo; pańgi `ju̬u̬skõvaʔ no olõt paiganu `korkõga ja `ńartsõga Har; panõ pudelille koŕk `pääle Se Vrd kort1 || fig ei `räägi `laialt, `oian `korgi all Lüg; mes sinä koŕk kua `kerkled (lühikesest paksust mehest) Kod; nüid on üit́s `korki liiguten (peeretanud) Hls | (pisut purjus) pudeli korgi `peale `astund Mus; Joond pole, ainult korgi pεεle astund Emm; Korgi pääle saistanu Räp
3. kalapüünise (hrl korgist) ujuk kilu`võrkudel `käisivad `korgid pial Hlj; [kui] seda `korkipuud ei old meil `saada, siis `tehti kase tohust `niisukesed `korgid `sinne [võrgu] `pääle VNg; `nuodalinal on kived all ja `korgid pääl Vai; Pudeli koŕk oli õŋŋe korgiks, nüid on kohe sõuksed korgid `müia Pöi; kui kala uśsi ära neelas, siss tõmmas korgi vi̬i̬ `alla; õnge koŕk `tehti `enne korgist, nüid on `seake puust muna. vaist lõigasime kuiva puu otsa korgis Saa; `koŕki suab `teĺli, jõvipaal on koŕgiss läbi Kod; koŕk `panti nii `kõrgele, et õńg põhja ligi läits Ran; õngõ manh om koŕk, tu̬u̬ hoit õngõnööri vii pääl. kala `tõmbass koŕgi `alla Har; mõ̭nõl noodal imäl ommavaʔ korgiʔ Se Vrd korges1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|