korgekorgePha, g `korkePöiMuhRei(g `korge) sporLä(n koŕgeKse), Tõs; korgõ g `korkõKhn; transl korgesLihjääkohr, lumekoorik; kohrune, koorikuline Ajas vee [jääle] `peale, nüid `külmas ää, nüid `sõuke `korke kord peal, kas lõhu jalad ää Pöi; korge lumi oo mis sedasi raksub ja ragiseb; konarik ehk korge ea (jää) oo siis kui tuulega merd `külmab Muh; Lumel täna korge pääl, aga ega ta kannaRei; vesi külmetab ää, meri möönäb ja siis oo korge `valmisMar; kui `jälle vesi tõusn oo ja `jälle `tõmmab külm - - [jää] korges, no siis ei saa [roogu lõigata] Lih; ää aa oost `korke `peale mette, murrab obuse jalad ääKse; `Korkõs ruasib `suapad niipiä läbi; kui tõus vesi, siiss on vesi all, kui möön vesi, siiss korge kuiKhnVrdkorgas3, korges3, kork3