[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
kore1 kore R L K I TLä Ote, korõ Khn Ran, g -da; korre g koreda, kor(r)õ g korõda Kam; n, g kore S Saa M, korrõ San V(g korõhõ Plv) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (pinnalt) kare, krobeline, konarlik vali `riide on kore Lüg; kore (koorikuline) lumi Jõh; [käed] `Lähvad - - koredast nigu `lehma kiel IisR; Linune lina oo asemel nii kore magamiseks Khk; nüid on seesugused kored käiad, nee `teegid vikatid vaheks Vll; va lüline mänd – vana kore ehuga Käi; kore ein o vali, lõhub kääd ko otsast ää Kse; männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene, rõme või kore Aud; nihuke kore jäme lõng, paelu `karvu sees, süńnib soki lõngaks tehä Juu; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad; kui põld ei ole viel trullitud, siis on kore VJg; oma `tehtud riie jääb koredaks Pil; `tõugjas om pea kore soomussege Trv; Kaĺg vesi jäl˽tege naha korrõss Rõu
2. suhteliselt suure läbimõõduga, sellistest osadest koosnev, jäme tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; kui leva jahud o kored, siis o leib koa kore, jäme; nee nisud o korema kõrrega; korejahu leent keedeti enne koa Muh; ärjäbä söödi peäl saab lina koredam Vig; Lammas ei söö koredad `eina. Koredate eindega söödetse obusid Han; nii kui üks taari auete leib, `sioke kore oli, `sioke jämeda `võitu oli (aganaleivast) Mih; koredad eenad, kore ein, jäme Nis; lina peo on koa kore, jämeda laia `kiuga Juu; kore liiv Kad; suur kore piĺliru̬u̬g Kod; koret `einä eläjäs ei söö Hls; kore põhk, aga terä om vähä; kore `luuge linal om kiud ka lai Krk
3. hõreda koostisega, mittetihe, kohev, pehme; urbne; pude kore puu, pehme leigata Jäm; kore mullaga maa, see laseb vee läbi; kore pöld, see on ikka kuiva `vaevas; nii kore `süiga puu Khk; Saapaks äies ole obunahk suurt asi, oli kore, es pea vett; Ölletańn oo üsna koreks kuivand Kaa; Moa ilma jäme roog kut `kaikad - -[katus] jääb koreks `jälle; Nii kore riie, et kas pista sõrmed läbi Pöi; soar oo korem puu kut kask oo; oo ikka kored `tuhlid, mis ää laguvad kui keedad; kirise kivid `peavad kored olema, et `sooja `andvad Muh; koredad `kaapsad, `pehmed Mar; leib oo kore, `auka täis, põle tihi Tõs; kore puu, `pehme puu, ei soa iad pidajad nõu `ühti Nis; kore küńd - - mõni künnäb sedasi, vao künnäb, tese jätab Juu; sõreda `süidega puud on koredad. kore puu põle `kuśkil ia - - ahju`puuna põleb ruttu ää; koredad puud on kõik `alkad Amb; kore jää, krabinal lähäb see `pealmine kord `kat́ki Pee; tümad `kapsa piad on `kasvamisest koredad Kad; odra leib on kore VJg; kevadine ea (jää) o koredamb ku sügisene Trm; tõene `kapsapiä oo `tihke ja kõva nõnnagu raud, mõned piäd on nõnna koredad Kod; kevade on lumi kore. kui kevade sulatab, siis võtab lume koredast - - mine `piale, jalad võtab läbi Lai; kui teed koormad ja ei sõku, sis saab koorem kore SJn; si̬i̬ om üit́s kore ruusa maa, lask väe läbi; suast paks, siss tule kore si̬i̬ rõõvass Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om - - saab kore rõevass; korvitävve sibulde i̬i̬st võtiva pu̬u̬ltõi·st täit rügi. sibuli om koredamba [korvis] Ran; rasu `panti tünni `sisse, nuiatedi iluste `kinni, et ta kore es ole Puh; sõku `rohkemp, ärä jätä näid (põhku) koredass Kam; ku `kapsta patta lõegut, siss edimäld na‿m nigu koreda, pada saab `õkva täiś Ote; seto es saa korrõst savist `kaussõ tetäʔ, kõik pudesi kätte ärʔ Kan; Jõ̭õ̭hn sai˽`valgõ lina. A nimä˽sai˽korrõ˽ja˽`kergeʔ Rõu; jämmest jahust saa leib `säärne korrõ ja halb Räp; tühi iä, tu̬u̬ om tu korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ, vesi alt är `lännüʔ Se Vrd korejas, korp2
4. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) kore `luuga luom mis `rammu ei vota Jõe; va kore lihaga, järjest sööb aga ikka lahja; kore loom vötab nii `kergesti ala (jääb lahjaks) Khk; kored obused o lahjad ja suured, suure kondiga; kore kondiga lehm annab paremini `piima Krj; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Suure kore kondiga lehm kut suur raanits Pöi; koreda nahaga obo, kui natukse sõidab, siis kohe märg Mar; kore kõht (suure isuga olend, kes on ikka lahja) Kul; koreda kõhuga inimene Vig; si inime on kore lihaga Saa; koreda `jäoga ~ `luuga obone - - ei võta `rammu ega kedagi Juu; kore eläjäs oo üks kõhna ja luene Kod; kore obene nigu sard Nõo Vrd korp2
5. kare, kähisev Ilus küll ei ole kui `naiste`rahvas koreda `äelega `räegib IisR; mo iäl tänä na kore, iäl ää, kurk valus Tõs; tal on jäme ja kore jaal Koe; no küll si̬i̬ on koreda iälegä, laalab, on `niske kõme ja kore iäl Kod
6. fig halb, kõlbmatu see töö naa kore et Mar
1. (pinnalt) kare, krobeline, konarlik vali `riide on kore Lüg; kore (koorikuline) lumi Jõh; [käed] `Lähvad - - koredast nigu `lehma kiel IisR; Linune lina oo asemel nii kore magamiseks Khk; nüid on seesugused kored käiad, nee `teegid vikatid vaheks Vll; va lüline mänd – vana kore ehuga Käi; kore ein o vali, lõhub kääd ko otsast ää Kse; männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene, rõme või kore Aud; nihuke kore jäme lõng, paelu `karvu sees, süńnib soki lõngaks tehä Juu; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad; kui põld ei ole viel trullitud, siis on kore VJg; oma `tehtud riie jääb koredaks Pil; `tõugjas om pea kore soomussege Trv; Kaĺg vesi jäl˽tege naha korrõss Rõu
2. suhteliselt suure läbimõõduga, sellistest osadest koosnev, jäme tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; kui leva jahud o kored, siis o leib koa kore, jäme; nee nisud o korema kõrrega; korejahu leent keedeti enne koa Muh; ärjäbä söödi peäl saab lina koredam Vig; Lammas ei söö koredad `eina. Koredate eindega söödetse obusid Han; nii kui üks taari auete leib, `sioke kore oli, `sioke jämeda `võitu oli (aganaleivast) Mih; koredad eenad, kore ein, jäme Nis; lina peo on koa kore, jämeda laia `kiuga Juu; kore liiv Kad; suur kore piĺliru̬u̬g Kod; koret `einä eläjäs ei söö Hls; kore põhk, aga terä om vähä; kore `luuge linal om kiud ka lai Krk
3. hõreda koostisega, mittetihe, kohev, pehme; urbne; pude kore puu, pehme leigata Jäm; kore mullaga maa, see laseb vee läbi; kore pöld, see on ikka kuiva `vaevas; nii kore `süiga puu Khk; Saapaks äies ole obunahk suurt asi, oli kore, es pea vett; Ölletańn oo üsna koreks kuivand Kaa; Moa ilma jäme roog kut `kaikad - -[katus] jääb koreks `jälle; Nii kore riie, et kas pista sõrmed läbi Pöi; soar oo korem puu kut kask oo; oo ikka kored `tuhlid, mis ää laguvad kui keedad; kirise kivid `peavad kored olema, et `sooja `andvad Muh; koredad `kaapsad, `pehmed Mar; leib oo kore, `auka täis, põle tihi Tõs; kore puu, `pehme puu, ei soa iad pidajad nõu `ühti Nis; kore küńd - - mõni künnäb sedasi, vao künnäb, tese jätab Juu; sõreda `süidega puud on koredad. kore puu põle `kuśkil ia - - ahju`puuna põleb ruttu ää; koredad puud on kõik `alkad Amb; kore jää, krabinal lähäb see `pealmine kord `kat́ki Pee; tümad `kapsa piad on `kasvamisest koredad Kad; odra leib on kore VJg; kevadine ea (jää) o koredamb ku sügisene Trm; tõene `kapsapiä oo `tihke ja kõva nõnnagu raud, mõned piäd on nõnna koredad Kod; kevade on lumi kore. kui kevade sulatab, siis võtab lume koredast - - mine `piale, jalad võtab läbi Lai; kui teed koormad ja ei sõku, sis saab koorem kore SJn; si̬i̬ om üit́s kore ruusa maa, lask väe läbi; suast paks, siss tule kore si̬i̬ rõõvass Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om - - saab kore rõevass; korvitävve sibulde i̬i̬st võtiva pu̬u̬ltõi·st täit rügi. sibuli om koredamba [korvis] Ran; rasu `panti tünni `sisse, nuiatedi iluste `kinni, et ta kore es ole Puh; sõku `rohkemp, ärä jätä näid (põhku) koredass Kam; ku `kapsta patta lõegut, siss edimäld na‿m nigu koreda, pada saab `õkva täiś Ote; seto es saa korrõst savist `kaussõ tetäʔ, kõik pudesi kätte ärʔ Kan; Jõ̭õ̭hn sai˽`valgõ lina. A nimä˽sai˽korrõ˽ja˽`kergeʔ Rõu; jämmest jahust saa leib `säärne korrõ ja halb Räp; tühi iä, tu̬u̬ om tu korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ, vesi alt är `lännüʔ Se Vrd korejas, korp2
4. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) kore `luuga luom mis `rammu ei vota Jõe; va kore lihaga, järjest sööb aga ikka lahja; kore loom vötab nii `kergesti ala (jääb lahjaks) Khk; kored obused o lahjad ja suured, suure kondiga; kore kondiga lehm annab paremini `piima Krj; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Suure kore kondiga lehm kut suur raanits Pöi; koreda nahaga obo, kui natukse sõidab, siis kohe märg Mar; kore kõht (suure isuga olend, kes on ikka lahja) Kul; koreda kõhuga inimene Vig; si inime on kore lihaga Saa; koreda `jäoga ~ `luuga obone - - ei võta `rammu ega kedagi Juu; kore eläjäs oo üks kõhna ja luene Kod; kore obene nigu sard Nõo Vrd korp2
5. kare, kähisev Ilus küll ei ole kui `naiste`rahvas koreda `äelega `räegib IisR; mo iäl tänä na kore, iäl ää, kurk valus Tõs; tal on jäme ja kore jaal Koe; no küll si̬i̬ on koreda iälegä, laalab, on `niske kõme ja kore iäl Kod
6. fig halb, kõlbmatu see töö naa kore et Mar
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|