[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kordne `kordne Nai Jõe; `kor(d)ne g `kortse Sa Hi L K Lai, `kordse Rid Hää Hag Juu Ksi; `kor(d)nõ Khn; `kor|ne g -se Muh; `kõrd|ne g -se I(`kõrne; g `kõr(t)se Kod) T(-nõ g -sõ Ran); `kõrdne Trv, g `kõrtse Hls; `kõrdnõ Plv (sag liitsõnades)
1. teat arv kordi esinev või suurem kolme `kordne `keimine, piaks ühe korraga läbi `saama, siis oleks εε olad Khk; ea mua kannab saja`kortse viĺja VJg; maksad kolme `kõrse inna Kod; `mitme `kõrdne `käümine Hls
2. kõrvuti või ülestikku kordadest koosnev; kihiline; keeline nee kaevigud olid keik neĺja viie `kortsete `palkidega laed `tehtud Ans; `mitme `kordne see vatuga tall sul on Khk; noka kusid o kolme `korsed, misega lesta`noota `väetse Muh; `mütme `korne jää Rei; kolmekordist `lõnga sai vahel `kampsunis `tehtud Aud; kolme `kortsest viel `tehti, vat sie oli kõva niie niit VMr; kõrd ~ `kõrdne katus („pikkadest pakkudest katus kirikul“); puale `uassane poośike, sada`kõrne kasuk seĺjän = kapsapea Kod; kahe või kolme `korne riie Lai; `saapa `nõelumeseks oli kolme `korne niit́ Plt; ummeldass `mitma`kõrdne rõivass Puh; abar om kolme `kõrdne võrk Ote
3. korruseline kolme `kortsed majad Khk; `Linnas oo pailu `mitme`kortsid majasid Han; aga sial koolimaeas oli mitu tuhat meest koos ja kolme `kortsed narid Plt; minä ei ole näind viie`kortsed maja KJn; magamese ase `oĺli kolme `kordne Vil; `veśke om kolme `kõrdne Ran; täl `olli kaits `mitma `kõrdset maja liinan Nõo
Vrd kordane, korrane, kõrdene, kõrdine