kopp1kopp g kopaPäVJg(ls) IisTaPõPltKJneL, (liitsõnas ka) kopiHarTõsPJgTor; -kopp KuuKaa 1. vahend vedeliku tõstmiseks a.kopsik; villkopp kopaga tõśsid kuuma lehelise `tõrde Kod; kopp oli nagu kibugi, kõrv oli küĺles, vee `viskamise jaost [saunas] Äks; `seante õhuke kajo, `võeti kopage vettKrk; kos˽om lõunu `hiitmise koppHar; kopp um kaost vi̬i̬ ammutaʔ; Lätte man oĺl vi̬i̬ võtta˽koppRõu; võt́ivaʔ kopa ja lasivaʔ vi̬i̬na koppa ja körbeväʔPlv; kunass kuĺp isonõ, vai kopp janonõVas; kopal om vaŕs piḱk; kaost ammutõdass vett püttü. muni `ütless kopp, muni `ütless t́serbakSeb. (puu)kulp või suur (puu)lusikas; kulbi või lusika kaha ei mina selle kopaga küll `süema ei akkaIis; puu lusik, nisukese laia kopaga Äks; mõned (lusikad) olid suured nigu igavesed kopad, ei saand suhu `pannaLai; `õnne valati, `aeti tina suur kopa täüs sulame; miu mi̬i̬s tegiśs lekist õnge valamise kopa, nagu kuĺp, vaŕs olli peränKrk; kitta·rre om serände kopa `mu̬u̬du, nigu kuĺpNõo; Luitsuga antu, kopaga ärä võetuVõn; kopaga ammutadass ka `sü̬ü̬ki paast Ote; `väikene kuĺp om kopp, suur om kuĺpSan; `Pü̬ü̬rüss vai kopp, mia oĺl `tu̬u̬ga˽`siäti ruttu ruttu et paa `põhja ei˽kõrvõʔUrv; suppi ammutõv koppKrl; iidi üte kopatäüe `ru̬u̬ga Har; panõ kopaga `ru̬u̬ga vai li̬i̬mt; ruvva kopp; meil anda ai koppa üle inne kui imä koolõss (kuni surmani on vanaperenaine majas miniast tähtsam) Sec. kühvel, hauskar – HääTrvHelNõo`viskab vi̬i̬ kopaga `merre; suur kopp on suurel laeval, suure ännaga tagaHää; `venne koppTrvVrdkoppel2 2. (puu)kauss – SaaKJnTrvHlsPuhSan`koppe `tehti puust ja savist; kopaga võib sia `sü̬ü̬mä ka `tõstaSaa; puu pahast `tehtud kauss kutsuti kopas; mõned kopad oĺlid suured, kolme neĺlä toobisedKJn; pa kassile kopa `sissi suppi; Pane kopaga liha `ahjuTrv; puust tettu kausikese kost vanast `sü̬ü̬di om koppPuh; suṕp om koppe sisenSan 3. (sag võrdlustes) linnu pesä õli kadaga siden, kõva pesä nagu kopp, nagu tinakuĺbi kaba; eelitsus one ku tühi kopp; kahal one nagu kopp, pane `vassa, siis kalad lähväd `sisse Kod; kas om kopa (puunõu) maik manHls; pu̬u̬l pää `nahka tuĺl nigu kopp [maha] Võn; mul ka nigu kopaga tulõ uni `säĺgäHar; kui kopaga piĺl, kui kopaga visaśs (sadas palju vihma) Se 4. (taimest või seenest) a. (taimest) imelällo kopp (õis) one sügäv, mede tiba one sidenKod; huulõ hain kauss su̬u̬ pääl, kopaʔ otsah,ku pit́sität, tulõ `väĺlä `nilbõ pehme nigu mesiRäpb. kollane pilvik Kollased piilikad ehk kopad Hää