koosu1koosuSaMuhsporL(-o) KPõ(-o; kuosu, kua-); koośuKhkVigHanKrl; `kuosu, -oRId(-ś-IisR) 1. vanaema; hvvanavanaema Sie `aasta akkas `kuosu pahemad kätt tudistama IisR; laps tahab koośu süleKhk; kui ühös peres peaks olema kaks [vanaema], siis üks `üiti vana koosu, teine oli vana eit; ma ole krooso, mo ema `jälle koosoMar; lähme koosu `juure, koosut `vaatamaTõs; ennaste vanaemale `ütlesid koosuTor; laps kutsub kuasud `süemaVJg; kas koośu pand `ainu lehmäle KrlVrdkoosi || hvema – Mär 2. vana naine, vanaeit; vana inimene kuhu siä vana `kuoso lähäd?Vai; koosu oo vana inime, kis änam ei jõua tööd tehaKir; Mõni noorem naine võib kua koośu `moodi `väĺla `paista, kui tä oo `kohmus riietegaHan; seal need oo vanad koosudTõs; Siokõ kooso sua‿mtõ enäm üksi elätüd Khn Vrdkoosumamma, kroosu