koorus1koorus g -seSaLäRei(korus); kooru|ne g -seKhk 1. leiva-, saiakoorik; pirukaümbris kui leib jεεb kauaks `ahju, siis `vaibub εε, nöndakut tahk alumise kooruse pεεl; mis neist koorustest närid; [kalakakule] `pandi siis koorus, vöi tainast `pεεle ning kui kakk εε `vööti jah, siis se koorus leigeti - - kalade pεεlt εε; mis‿sa koorussi teed (jätad koorukesed söömata) Khk; lase vähe `olla, et koorus `ümber annab (pehmeks tõmbab); Pudista kanadele leiva koorusid ReiVrdkoorukene, kuurus 2. külmunud kiht (maapinnal) kui maa `külmand on, siis on koorus pεεlKhkVrdkoorukene