koortkoort g koordi, pl `koortidVig; kuard g kuardiIis; kuord g -iVNgLüg(kuort g -i) koor (kirikus) a. kooriruum, altariesine kõrgem osa inimised (lauarahvas) `lähväd `kuordi, `altari `aia `ümber; Õppetaja käib ies, orel `mängib ja `lauluga `viiasse `surne `kuorti `päälä; `Peigmes `sõisas paremmal, pruut pahemmal `kuorti iesLüg; lavva rahvas on `kuardisIisVrdkoortipealineb. kiriku rõdu `koortid oo naa inimesi täis, `köster ja orilad oo seäl ülebel. ülebel `koortisVig