[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

koorike koori|ke g -kse Tor Hää Saa KJn SJn Kõp Vil M(koori|k); p koorikest Aud
1. väliskest a.  leiva-, saiakoorik leib piab ilus apu olema `terve kooriksega; ku leib kaua `ahju jäänu, on koorike kahes `ku̬u̬res; pane `kuivanu kooriksed kannusse ja pane `ki̬i̬va vett pääl [joomaks] Hää; `Su̬u̬ja `leibä `väĺlä ei `viidud, `pitsib ärä, koorike lähäb `lahti KJn; ei `saagi koorikest süvvä, ei ole `ambit Trv; mea ei saa kooriksest jagu, `lõika miul sisukest; [leival] alumine koorik, `päälmine koorik Krk b.  vorstinahk vorstil sikke ja paks si̬i̬ koorike pääl Hls
2. pealispinda.  kõva jäätanud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) Eela `oĺli sula, täna küĺmetas lumele koorikse `peale SJn; me lina loomak jäi koorikse ala - - olli suur vihm, siis tõmmass maa kooriksess; ku `siante rasse vihmasadu om ollu, siis `äestets koorik ärä; kes käśk siut koorikse all olla, ku mea `kasvi suuress (öeld sellele, kes kurdab, et ta midagi ei tea) Krk b.  koorik, korp Kui tuulest `lõhkend nahk või aavakooriksed on, määritasse poomeliga SJn; kärnä koorik Krk c.  pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht lehmä sitt võtab palava päävägä koorikse `piäle KJn
Vrd koorik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur