koorikekoori|ke g -kseTorHääSaaKJnSJnKõpVilM(koori|k); p koorikestAud 1.väliskest a. leiva-, saiakoorik leib piab ilus apu olema `terve kooriksega; ku leib kaua `ahju jäänu, on koorike kahes `ku̬u̬res; pane `kuivanu kooriksed kannusse ja pane `ki̬i̬va vett pääl [joomaks] Hää; `Su̬u̬ja `leibä `väĺlä ei `viidud, `pitsib ärä, koorike lähäb `lahti KJn; ei `saagi koorikest süvvä, ei ole `ambitTrv; mea ei saa kooriksest jagu, `lõika miul sisukest; [leival] alumine koorik, `päälmine koorikKrkb. vorstinahk vorstil sikke ja paks si̬i̬ koorike päälHls 2.pealispinda. kõva jäätanud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) Eela `oĺli sula, täna küĺmetas lumele koorikse `pealeSJn; me lina loomak jäi koorikse ala - - olli suur vihm, siis tõmmass maa kooriksess; ku `siante rasse vihmasadu om ollu, siis `äestets koorik ärä; kes käśk siut koorikse all olla, ku mea `kasvi suuress (öeld sellele, kes kurdab, et ta midagi ei tea) Krkb. koorik, korp Kui tuulest `lõhkend nahk või aavakooriksed on, määritasse poomeligaSJn; kärnä koorikKrkc. pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht lehmä sitt võtab palava päävägä koorikse `piäleKJn Vrdkoorik